Pensioni kojukande kadumine tabab valusalt maainimesi

Läänemaa Pensionäride Ühenduse juht Koidula Sildre. Foto: Arvo Tarmula / Lääne Elu.

Postkontorist või postiljonilt pensioniraha saajaid tabas eile ehmatus – järgmisel aastal tuleb neil raha kättesaamiseks minna panka või maksta kojukande eest.

«Sidekontorid on maal kadunud, pankasid ei ole, bussid ei käi. Millega sõita linna raha järele,» kommenteeris kurba uudist Läänemaa Pensionäride Ühenduse juht Koidula Sildre. «Inimesed surevad nii ära. Kui ei saa raha kätte, siis ei saa ka toitu.»

Riigi soov kuluka postiteenuse pealt kokku hoida ja maksta pensioniraha välja panga kaudu annab Sildre sõnul löögi just maapensionäridele. Linnas on vahemaad väikesed, pangad olemas, sotsiaalhoolekanne tasemel: näiteks vajab Haapsalu 3000 pensionärist kojukannet ehk vaid paarsada.

Läänemaal elava 8000 pensionäri elu muutub aga Sildre sõnul keerulisemaks. «Pangabuss ei käi sugugi igal pool. Maal elavad üksikud vanad inimesed juba praegu hirmus, sest sissemurdmised taludesse on sagenenud. Kui nüüd postiljon ka ei käi enam, siis ma ei tea, mis saab,» nentis ta.

Hull samm

Pärnu pensionäride ühenduse eestvedaja Hanna Zautina lubas ministeeriumilt praegust rahastamiskorda uurida.

«Kui postiljonid edasi käivad, siis kas tõesti ei saa enam pensioniraha tuua. Nagunii makstakse selle eest, et posti toodaks,» arutles Zautina. «Minu meelest on see hull samm. Pärnumaa on suur, külad on laiali visatud, talud metsa sees. Mõnikord on ju pangani mitukümmend kilomeetrit.»

Sama tõdes ka Saaremaa pensionäride liikumise eestvedaja Helga Nurmekann, kelle sõnul tuleks sel juhul valdadel midagi välja mõelda. Tasuline kojukanne käib tema väitel maapensionäridele üle jõu.

Nurmekannu hinnangul ei pruugi iga pensionär pangast raha väljavõtmisega hakkama saada või pole see turvaline, sest linnas käiakse harva ja korraga tuleb välja võtta suur summa.

Sotsiaalministeeriumi väitel jätkatakse teatud juhtudel siiski ka tasuta kojukannet. Näiteks töövõimetuspensionäridele, kel on sügav puue. Samuti väga väikese pensioni saajatele, kel samas liikumistakistus. Kui paljud vajavad tasuta teenust aga igal juhul, on ministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitši sõnul veel vara öelda.

Uued pangaautomaadid

Igatahes peavad ülejäänud pensionärid olema valmis, et kojukannet taotledes tuleb Eesti Postile teenuse kulu kinni maksta. Tavaline kojukanne maksab Eesti Posti üldise hinnakirja järgi summadelt alla 1000 krooni 6 protsenti ja summadelt üle 1000 krooni 5 protsenti. Ministeeriumi andmetel võib kojukande tasu olla järgmisel aastal suurusjärgus kuni 70 krooni.

Eesti Posti juhatuse liige Tiina Liitmäe aga ütles, et läbirääkimised alles käivad ja praegu on vara veel täpsest summast rääkida.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja tunnistas, et lisaks kulude kokkuhoiule on muudatuse eesmärgiks suurendada pangateenuse kasutamist. «Pangas ei pea pensionit või toetust ootama kindlal kuupäeval, vaid saab valida endale sobiva aja raha kättesaamiseks,» rõhutas Rahuoja.

Hansapanga seeniorsegmendi juht Merike Mikk kinnitas, et tegelikult makstakse juba praegu enamik pensionidest pankade kaudu. Siiski ollakse valmis uute klientide lisandumiseks. Lisaks lubavad pangad uuendada automaate, et need oleksid suurema ekraani ja suurema kirjaga ning seetõttu eakatele mugavamad kasutada.

Kojukanne

•    Alates 1. veebruarist 2009 kaob tasuta pensionide ja toetuste kojukanne. Pensionid ja toetused makstakse edaspidi välja pankade kaudu.
•    Praegu kasutab Eestis postiteenuseid 150 000 inimest, neist 70 000-le tuuakse pension või toetus koju. 2/3 teenustest kasutatakse Tallinnas, Tartus ja nende lähiümbruses.
•    Kojukanded üle Eesti: 9674 peretoetust, 382 vanemahüvitist, ca 60 000 pensioni.
•    Praegu tehakse panga kaudu 69% ja Eesti Posti teel 31 % väljamaksetest. Posti teel on väljamaksete tegemine riigile mitukümmend korda kulukam kui panga kaudu.

Allikas: sotsiaalministeerium, PM