Endine partner: Aare müüs ministeeriumile pooliku filmi

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Aare
Juhan Aare Foto: Peeter Langovits

Rahvaliidu esimehe Juhan Aarega skandaalse kalafilmi tootmisel koostööd teinud režissöör väidab, et Aare valetas, kui kinnitas filmi eest maksnud põllumajandusministeeriumile, et see sai valmis.

Filmi- ja telerežissöör Peeter Brambat rääkis «Pealtnägijale», et 2007. aasta sügisel pöördus tema poole endine telenägu Juhan Aare, kelle firma Eesti Kultuurfilm oli saanud põllumajandusministeeriumilt tellimuse valmistada kalanduse strateegiat tutvustav film «Eesti Kuldkalakesed», vahendas ERR Uudised.

Aarel oli pildimaterjal salvestatud, kuid teos oli vaja kokku monteerida. Töö toimus 2007.-2008. aasta vahetusel Brambati filmistuudios Mustamäel.

2008. aasta veebruaris lasi Aare filmist plaadile kõrvetada n-ö vahekokkumängu, et seda ministeeriumi tellijatele näidata. Brambati sõnul oldi selleks hetkeks filmiga umbes poolel teel.

«Pealtnägija» kinnitusel jäigi aga töö pooltooresse faasi, sest see oli viimane kord, kui Brambat Aaret näost-näkku nägi. «Nii nagu sellistel puhkudel ikka, hüütakse ukse pealt, et «ma saadan siis arve meiliga". /.../ Ja nüüd on sellest möödunud juba aastaid,» rääkis ta.

19. veebruaril 2008 väljastatud arvel seisab, et «Eesti Kuldkalakeste» montaažiks kulus 53 tundi kogumaksumusega 31 270 krooni. Edasi muutub Aare ja Brambati kirjavahetus üha jäisemaks. Brambat nõuab summa tasumist. Aare möönab võlga, kuid toob põhjenduseks küll ootamatused seoses teiste projektidega, küll keerukaks muutunud majandusolukorra ning annab korduvalt uusi tähtaegu.

Pikapeale laekus Aarelt 5000 krooni, kuid alates 2009. aasta maikuust ei vasta ta enam ühelegi kõnele ega kirjale.

Väikefirma omanik oli valusat õppetundi juba unustamas, kui sel suvel sai Aarest Rahvaliidu esimees ning septembri alguses puhkes väidetavalt pooliku «Kuldkalakeste» filmi ümber skandaal.

Alles siis kuulis Brambat, kes ootab oma paarikümmet tuhandet juba üle 900 päeva, et Aare sai linateose eest ministeeriumilt 415 000 krooni juba kaks aastat tagasi kätte. «Meie stuudio jäi nagu prügiussi rolli, kellega püütaksegi kuldkalu,» sõnas Brambat.

Küsimusele, kas näeb filmis 415 000 krooni, vastas ta eitavalt. Brambati hämmeldus kasvas veelgi, kui ta luges lehest, et töö filmi viimistlemise kallal käib, ministeeriumi ametnikud kontrollivad olukorda ja filmi asjus viiakse läbi audit. Nimelt ootab kalafilmi algmaterjal siiani hoolikalt ära panduna Brambati stuudios omanikku. «Ma ootasin iga päev, et äkki keegi helistab mulle ja küsib, «et poisid, kuidas on?». Aga need materjalid on meil siin riiulil kaks aastat seisnud /.../ ja nähtavasti jäävadki seisma,» rääkis ta.

Aare ei vastanud kolme päeva jooksul ühelegi «Pealtnägija» kõnele, kirjale ja SMS-ile ning isegi Rahvaliidu pressiesindaja ei suutnud erakonna esimehega kontakti saada. Skandaali puhkedes rääkis ta aga «Ringvaatele», et film on juba kaks ja pool aastat valmis.

«Põllumajandusministeerium võttis filmi suure rõõmuga vastu. Vormistas üleandmis-vastuvõtmise akti. Ja loomulikult maksis ka Eesti Kultuurfilmile selle eest tasu,» ütles ta.

Ministeeriumi pressiesindaja Hindrek Riikoja kinnitas aga, et film ei ole tegelikult tänaseni valmis. «Ka pärast 2008. aasta suve oli kokku lepitud, et Aare teeb sinna täiendusi,» lisas ta.

Aare lubas ministeeriumile valmis filmi oktoobri jooksul, kuid Brambati sõnul blufib ta toorikuga, millest ta n-ö põlve otsas ise kõige räigema praagi välja lõikas.

Loo puänt seisneb aga selles, et lepingu järgi peab Aare tegema filmist 500 rahvusvahelise standardi järgi aktsepteeritavat eksemplari. Paraku on algmaterjal, mille põhjal seda kvaliteetselt teha saaks, Brambati käes.

«Sellisel kujul ei ole see ju tehniliselt film, vaid ühe DVD koopiate koopia, millest on püütud veel midagi kokku lõigata, mis oma tehniliselt kvaliteedilt ei kannata kindlasti üldsegi tiražeerimist,» ütles Brambat.

Riikoja kommenteeris, et Brambati jutt on nende jaoks uus info. «Järgmisel kohtumisel peame me peame sellest Juhan Aarega rääkima. Ainuüksi /.../ n-ö kuulujuttude põhjal me siiski otsuseid langetada ei saa,» märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles