Harjumaal elav lapsevanem õppis läbi ehmatuse, et alaealisele pojale suitsetamise eest määratud mõnesaja krooni suurust trahviotsust ootama jäädes võib lõpuks ühendust võtta hoopis kohtutäitur.
Ka pisemat trahviotsust ei tasu koju ootama jääda
17. oktoober 2010, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe poole pöördunud Harjumaal elavat lapsevanemat ootas hiljuti halb üllatus, kui ta leidis oma postkastist kurja kirja kohtutäiturilt. Kirja sisuga tutvudes meenus anonüümseks jääda soovinud emale, kelle nimi on toimetusele teada, märtsikuine kõne politseinikult, kes oli tema 17-aastasele pojale trahvi teinud suitsetamise eest.
«Mulle helistas samal õhtul kohe ka see politseinik, kes protokolli koostas. Lihtsalt mainis mulle fakti, et poeg jäi vahele ja kus jäi. Poiss ise ütles ka, et andis oma koduse aadressi politseinikule. Nüüd asjatundmatuna jäin siis ootama, millal trahvikviitung mulle koju tuleb,» meenutas ema ning lisas, et ajapikku ununes trahv hoopiski.
Kuni päevani, mil postkasti potsatas paks kiri kohtutäiturilt, kes nõudis trahvi tasumist kümne päeva jooksul. Kohtutäituri pabereid lähemalt uurides avastas ema, et pojale oli tehtud ühel ja samal ajal kahe eri asja eest sama summa ulatuses trahvi. 300 krooni selle eest, et poeg suitsetas ja teine 300 krooni selle eest, et ta omas tubakatooteid.
«Mul tekkis küsimus, kuidas oleks üldse võimalik muidu suitsu teha, kui ei omata ainsatki sigaretti,» oli ema segaduses.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul kehtib sellises olukorras sarnaselt kõigi väärteootsustega – rikkumise tuvastamisel koostatakse protokoll ning väärteootsusele tuleb ise järele minna.
«Loomulikult kui ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel otsusele järele minna, tuleks ühendust võtta ning kokku leppida, kuidas väärteo otsus kätte saada,» selgitab Puusepp ning lisab, et loo õpetlik osa on see, et ise ei tasu ootama jääda, et otsus koju saadetakse.
Antud juhtumi puhul poleks Puusepa sõnul olnud isegi kohustuslik vanemate teavitamine, sest rikkuja oli 17-aastane ja süüvõimeline.
Tubakaseadus, mille alusel noormehele trahvi tehti, sätestab tõepoolest, et keelatud on alaealistele nii suitsetamine kui tubakatoodete omamine ja omandamine. Suitsetamise defineerib ka seadus ära, kuid tubakatoodete omamist mitte.
Seaduse silmis ei tähenda suitsetamine alati ka tubakatoodete omamist. Sellest annab tõestust näiteks möödunud nädalal Pärnus tehtud koolide ümbruse kontroll, mille käigus fikseeriti alaealiste seas 83 tubakatoodete tarvitamist ning 33 tubakatoodete omamist.
Praktikas pääsevad tubakatoodete omamise karistusest need noored, kellel vahele jäämise hetkel küll suits ees põleb, kuid taskutes seda toodet rohkem ei leidu.
Pärnu kontrollreid näitas ka seda, et suitsetamine ei ole noorte seast kuhugi kadumas ning enam ei peeta isegi vajalikuks suitsetamiseks koolimajast kaugele minna.
Pärnu politseiosakonna noorsoopolitseinik Kristi Vahi tõi näiteid, kus kolme päeva jooksul jäi politseile tubakaseaduse rikkumisega silma noori, kes ei pidanud oma ühte rikkumist millekski ja kohtusid politseiga korduvalt.
Oli ka lausa neid, keda politsei tabas ühel päeval mitmendat korda suitsetamiselt. Vabanduseks toodi see, et ei osatud arvata, et politsei nii tihedalt alaealisi kontrollib.