/nginx/o/2008/07/02/53574t1had17.jpg)
Tallinn küsib riigilt hasartmängumaksurahast viit protsenti endale, et leevendada mängurite taskust tulevate miljonitega mängusõltuvusse sattunute probleeme.
Tallinn tahab hasartmängude rahast tükki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealinn üritab oma soovi suruda uude hasartmängumaksu seaduse eelnõusse, millesse kirjutatud uus jaotusskeem põhjustas juba septembri algul väikese kirgede tormi. Selle järgi peaks 95 protsenti hasartmängumaksust laekuma riigieelarvesse ja viis protsenti selle omavalitsuse eelarvesse, kelle territooriumil kasiino asub.
Näiteks mullu kosutasid kasiinokülastajad riigieelarvet 466 miljoni krooniga, millest ligi pool läks kultuurkapitalile. Kui pealinna idee peaks laiemat toetust leidma, võiksid omavalitsused arvestada kokku 23 miljoni kroonise ja pealinn umbes 10 miljoni kroonise lisatuluga.
Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast osutab kooskõlastuskirjas, et Eesti 180 õnnemängukohast asub 86 Tallinnas. «Arvukate mängukohtade tõttu on linnas sõltlaste kontsentratsioon tunduvalt suurem. Sellega seonduvad paljud majanduslikud ning sotsiaalsed probleemid mängusõltlaste töökohtadel ja peredes,» põhjendas ta.
Tallinn peab koormavaks ka mängulubade menetlemise ja väljastamisega seotud töömahtu, mis viimastel aastatel on tunduvalt suurenenud. Kasiinode arvu kasv on toonud probleeme ja kulusid, seevastu ei saa linn hasartmängudelt mingisuguseid tulusid, märkis Võigemast.
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu käekäik on olnud nii okkaline, et lähikuil see ilmselt riigikokku ei jõua. Läinud nädalal tekitas see pingeid rahandusminister Ivari Padari ja kultuuriminister Laine Jänese vahele.
Eelnõu tegi maatasa ka regionaalminister Siim Kiisler, kes soovitas Padaril selle tagasi võtta ja ümber teha. «Kultuuriministri initsiatiivil alguse saanud eelnõu järgi väheneks regionaalsete investeeringutoetuste osakaal 12,7 protsendilt kümnele, mis on regionaalpoliitiliselt kohatu,» märkis Kiisler.