Täna keskpäeval andis kaitseminister Jaak Aaviksoo kaitseväe peastaabi aastapäeva rivistusel peastaabi ülemale brigaadikindral Neeme Välile üle kaitseväe peastaabi lipu.
Kaitseminister andis kaitseväe peastaabile lipu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe aju, on olnud seda alati, alates taasloomise päevast 31. oktoobrist 1991, läbi tänase päeva tulevikku,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo oma kõnes. «Soovin kaitseväe peastaabile terast mõistust ja selget pilku Eesti kaitseväe arendamisel,» vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja ministri sõnu.
Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli tõotas hoida ja kaitsa kaitseväe peastaabi lippu, kui ühtekuuluvuse sümbolit. «Täna anti meile oma lipp, esimene peastaabi 92 aastase ajaloo jooksul. Loodan, et sellest lipust saab sümbol, mis liidab peastaabi inimesi ja milles on meie identiteet. Hoidke seda lippu ja väärikust, mis sellega kaasas käib,» ütles brigaadikindral Neeme Väli oma aastapäevakõnes.
Kaitseväe peastaabile andis lipu president Toomas Hendrik Ilves. Lipu õnnistas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Lipu naelutasid kaitseminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Tarmo Kõuts, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli, ohvitseride esindaja kolonelleitnant Aivar Vilbre, allohvitseride esindaja staabiveebel Siim Toomik, ametnike esindaja Ene Leetsaar ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. President Toomas Hendrik Ilves oli naela lipu sisse löönud varem.
Kaitseväe peastaabi lipu sinisel lipuväljal on peastaabi embleem, ülaäärel hõbedane tekst «KAITSEVÄE PEASTAAP», all vardapoolses ääres hõbedane daatum 26.11.1918, mis
tähistab peastaabi loomise kuupäeva ja all lehvise ääres hõbedane daatum 31.10.1991, mis märgib peastaabi taasloomist. Keskel on väike riigivapp, mida toetavad ristatud
hõbedased väejuhisau ja tõstetud mõõk. Riigivappi ümbritsevad sõõrina kuldsed põhjatäht, tammelehtedest vanik ja lint vapikirjaga «VIRIBUS UNITIS». Ristatud sau ja mõõk sümboliseerivad kaitseväe juhtimise kõrgemat taset, riigivapp ja põhjatäht näitavad struktuuriüksuse riiklikku tasandit ning rahvusvahelist koostööd. Deviis «Ühiste jõududega» ladina keeles viitab aga väeliikide ühtsusele.
Lipu kavandas kujundusgraafik Margus Haavamägi ja valmistas OÜ Lipuvabrik.
Kaitseväe peastaabi eelkäija, sõjaministeeriumi peastaap, sündis 92 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane kaitseväe peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.