Maksutõus annab majandusele hoobi

Analüütiku hinnangul on tegu pigem lahmiva võimuvõitlusega Foto: Corbis / Scanpix

Eesti välisinvestorite nõukogu FICE juht Jens Christiansen võrdleb valitsuse maksutõusu kava rusikahoobiga Eesti majanduse pihta. Kas Gerd Kanterit peksti enne olümpiakulla võitu kõhtu, küsib taanlane.

Nelja viiendikku Eestisse tehtud välisinvesteeringuid esindav FICE esitas valitsusele juba augustis hulga ettepanekuid kriisist väljatulekuks.

FICE asutajaliikmed on Ameerika, Austria, Briti, Hollandi, Norra, Rootsi, Saksa, Soome ja Taani Kaubanduskoda Eestis. Nõukogu juht Christiansen on 1998. aastal Tallinnas asutatud ärikoolitus- ja konsultatsioonifirma Christiansen Consulting OÜ omanik.

Mida te arvate valitsuse plaanidest tõsta makse, kas see on õige tegu?

Ei, kindlasti ei ole see õige tegu. Ma olen olnud 10 aastat Eesti arengu juures ja olen selle üle väga uhke.

Kõigepealt tuleb tõdeda, et praegu ei ole majanduskriis vaid Eestis, tegemist on üleilmse probleemiga. Miks ei ole maksude tõstmine olukorra parandamiseks õige viis?
Gerd Kanter võitis olümpiakulla – kas keegi peksis teda enne seda kõhtu? Maksude tõstmine mõjuks majandusele tervikuna löögina kõhtu, ning positiivset tulemust ei oleks selle tagajärjel oodata.

Tuleb süstida positiivsust ja energiat inimestesse, kes meie äriilmas otsustavad, ja püsida samal ajal atraktiivsena uute välisinvestorite jaoks.

Just praegu on õige aeg muuta Eesti Euroopa majanduses staariks. Eesti on väike ja peaks olema ka paindlik. Meil on lihtsalt vaja energiat, et teha majanduses pööre paremusele.

Ei tohi unustada, et riigieelarve, mille ümber käivad põhilised vaidlused, on vaid üks osa riigi majandusest. Valitsus peaks keskenduma majandusele tervikuna.

Paljud ärimehed on viimastel kuudel teinud avaldusi, milles peavad oluliseks suhete parandamist Venemaaga. Mõtte vajalikkuses ei saa kahelda, küsimus on aga, kuidas seda teha?

Suhted Venemaaga on üks neist põhjustest, miks tuleb parandada dialoogi valitsuse ja äriinimeste vahel. Selge on see, et meil on Venemaaga palju erimeelsusi, kuid ma olen seisukohal, et tihedamad ärisuhted hoiaks konflikte ära. Ei tohi keskenduda sellele, mida me ei saa teha, tuleb keskenduda võimalikule, tehtavale.

Milliseid tagajärgi võib endaga tuua kiire maksutõus?

Kordan eespool öeldut – makse ei tohikski tõsta! Eesti peab säilitama oma atraktiivsuse äripinnasena. Kui tõsta makse, leiavad välisinvestorid uue koha, kus äri ajada. Maksude tõstmine on välisinvestorile signaal, et mine ära! Kuid me ei soovi ju kedagi ära ajada?

Eesti võistleb teiste riikidega üleilmsel tasandil, seega pole kõrged maksud Eesti majandusele ravim. Riigieelarve on lühiajaline eesmärk – otsused peavad vaatama ka kaugemasse tulevikku. Not to work harder, but work smarter (e k mitte töötada kõvemini, vaid töötada nutikamalt – toim) võiks olla Eesti majanduse tees tulevikus.

Edastasite peaministrile ettepanekud parandamaks äriinimeste ja valitsuse dialoogi. Kas olete saanud ka vastuse?

Jah, oleme juba jõudnud esialgse dialoogini – septembris tuleb kohtumine, mille vältel arutame ettepanekuid täpsemalt. Samuti viise, kuidas neid rakendada.
Rõhutan, et meie eesmärk ei ole dikteerida, vaid luua dialoog, mille tulemusena tehtaks ehk paremaid otsuseid.

Tahame suunata valitsuse tähelepanu olulistele küsimustele, mis meie arvates võiksid muuta Eestit välisinvestoritele atraktiivsemaks. Kui dialoog on alanud, on kergem jõuda tegudeni.

Mida arvate valitsuse senisest tegevusest kriisi vältel?

Siiani ongi kõige halvem märk olnud idee makse tõsta. See on väga vale signaal.
Keskendutakse eelarve lappimisele, kuid eelarve, kordan, on vaid üks osa majandusest.

Majanduse puhul ei tohiks küsimus olla arvudes, vaid väärtuses, mida me suudame toota. Meie tegevus peaks kasvatama Eesti kui riigi väärtust maailmatasandil. Ja seda pikemat aega.

Arvamused

Ärimees Oliver Kruuda:

Tõepoolest, lollus on hoida iga hinna eest eelarvet tasakaalus, samal ajal kui on nii palju muid, märksa olulisemaid punkte, kus valitsus peaks aktiivne olema.
Vale on müüa ka riigi kinnisvara. Kinnisvara müügiga ei tegele praegu ükski pangast sõltumatu ärimees, samal ajal müüb riik Pagari tänava maja, Keila-Joa lossi ja Patarei vanglat.

Minu seisukoht on, et tõsta võiks alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu, ülejäänud maksud võiksid püsida stabiilsena.

Eraldi toon välja turismiasutuste käibemaksu – on võimatu põhjendada asjaolu, et hotellidel on väiksem käibemaks kui näiteks leiva- või piimatootjatel. Kas me pürgime tõesti spaariigiks?

Valitsus peaks pöörama pilgu eelarvelappimiselt ja tegelema perspektiivi mõttes olulisega, muidu jäämegi seda valitsust mäletama kui pronkssõduri, klaasristi ja puuduliku eelarve valitsust.

Ärimees Urmas Sõõrumaa:

Ma arvan et majandus on eduka riigi tegutsemise alus ja kui välisinvestorid tegid oma ettepanekud, siis mõistlik oleks neid arvesse võtta.

Arvan, et valitsuse ümber on koondatud ka kõrgelt haritud majandusnõustajad ning avalduses toodud teemad peaksid valitsuskabinetile tuttavad olema.

Mul on energiatase langenud, seega mina konkreetseid ettepanekuid ei teeks. Küll on mul üks ettepanek, mille olen ka varem välja öelnud – nimelt peaks valitsus oma kokkukeedetud supi ise ära lürpima.