Vahur Kersna: elu kükloopide meelevallas

Foto: Vahur Kersna

Eestlased on kirglikud telerivaatajad. Keskmiselt veedab igaüks meist liikuvaid pilte piieldes kolm tundi 50 minutit päevas.

Miks nii palju? Ja milleni see viib?

Teadaolevalt juhivad igapäevase lustikummuti ees palvetatava aja maailmaedetabelit 5,1 tunniga jänkid. Pool tundi rohkem jaksavad meist jõllitada veel ungarlased, rumeenlased ja horvaadid. Ülejäänud Euroopale paneme ära aga pika puuga, soomlastest põrnitseme telekat iga päev lausa tunnikese kauem.

Eestlased jälgivad hõõgvel kükloobisilma pea minutipealt sama palju kui sügisel kolm või seitse aastat tagasi. Naised kolmveerand tundi enam kui mehed, pensionäri kodunurgas põleb aga pildilõke lausa viis ja pool tundi päevas.

Mis teeb meist telerihullu rahva? Kas tahtmises ilmaeluga kursis olla pelgame paaniliselt midagi maha magada – et miski oluline maailmas juhtub ära meie teadmata? Või helenduvad Eesti ekraanidel nii vaatamisväärt saated?

Ehk aga kõliseb ristirahva argipäev sedavõrd tühjalt, et jumala poolt vaimu ja hinge rõõmuks antud hetkedega ei oska ta midagi mõistlikumat peale hakata?

Marylandi ülikooli hiljutine uurimus näitas, et oma eluga mitte rahul olevad inimesed veedavad telerit vaadates 30% rohkem aega kui need, kes on oma eluga rahul.

Iivi Masso kirjutas möödunud nädalal Postimehes, et hoolimata objektiivselt Eesti vägagi headest positsioonidest maailma erinevates elu edetabelites paistame silma sellega, et subjektiivselt eestlased millegipärast ikkagi ei ole rahul.
Et olemegi, loomu poolest, erilised virisejad ja enda allahindajad.

Tegelikult ongi, mida vaadata
Uskuge vana koera, sellises mahus taset ja pakkumist kui meie ekraanidel, annab tõepoolest otsida. Eesti on triiki täis väga häid teletegijaid. Isegi sisult saastasaated on enamasti toodetud väga professionaalselt, pakendatud ja esitatud meisterlikult. Arvestades meie maa ja võimaluste tagasihoidlikkust, oleme valehäbita ülikõvad.

Meil on ka reaalselt palju aparaate, mida vahtida. Ühe teleriga peresid on Eestis 64 protsenti, kahega 23 protsenti, kolme või rohkemaga kaheksa protsenti. Kodus ei ole televiisorit neljal protsendil peredest.
Kuidas sa siis ei vaata?

Paljudele elu täide
Erinevalt mõnest teisest kultuurist elab Eestis palju füüsiliselt ja hingeliselt üksikuid inimesi, ka perekondades. Kahjuks. Kes nendega veel niimoodi räägib, olles enamasti rõõmus, tark ja osavõtlik?! Kui tuled rampväsinuna töölt, võib telekas olla ainus, keda talud.

Kolmandiku miljoni pensionäri ja 67 000 töötu päevad tahavad täitmist. Kaua sa ikka heegeldad, jalutad ja Anastasiat uurid?
Teler pakub mitte millekski kohustavat seltsi. Võtab juhtimise üle.

Mis elu me elame?
Aastas käib eestimaalane kinos 1,33 korda. Teatris 0,65, muuseumis 1,6 korda. Keskmine Eesti elanik loeb päevalehti iga päev ligikaudu pool tundi, nädalalehti veerand tundi, kuukirju keskmiselt seitse minutit. Videoid/DVD vaatame 9 minutit. Raamatukogudest laenasime mullu üle 12 miljoni ühiku, raamatute lugemisele kulutame 30 minutit päevas, sh õpikud ja erialane kirjandus. Räägime 4,7 miljonit mobiilikõnet ja saadame 600 500 sõnumit päevas.
Selle kõige kõrval on teler konkurentsitult moodne ajajumal Chronos.

Teine kükloop tõuseb
Sõber Martin rääkis mulle, miks ta oma esimesest naisest lahku läks. Naine lihtsalt istus kogu aeg internetis, päevad otsa. Kui põis hakkas lõhkema, süstis 15 sekundiks WCsse ja tsäuhh! tagasi Orkutisse! Lapsed kasimata, nõud pesemata, kass näljas. Meest polnud ollagi. Kaua sa kannatad sellist elu?

Eestlased ohverdavad praegu oma elust internetile keskmiselt pool tundi rohkem kui kolm aastat tagasi. Vastupidiselt ootustele ei ole kübermaailm aga teleri ees veedetavat aega vähemaks hammustanud.

Eesti täiskasvanud elanik veedab internetis päevas tund ja 43 minutit, igapäevane kasutaja 3 tundi 2 minutit, televiisori ees 4 tundi 22 minutit, raadiot kuulab 2 tundi 50 minutit. Raadio muidugi mängib paljudel töökohtadel taustaks, sama autos.

Noored on arvuti taga päevas keskmiselt 3 tundi 24 minutit, aga sealjuures on ka televiisori vaatamine nende hulgas endiselt väga popp – 3 tundi 50 minutit päevas. Salvestatud muusikat kuulatakse 2 tundi 35 minutit, sama palju raadiot.
Meie tagumikud saavad järjest rohkem vatti.

Mismoodi mõjub?
Televisiooni, nagu ka mobiiltelefonide ja arvutite mõju kohta on tehtud tuhandeid uuringuid. Enamasti on need vastukäivad. Üks värskemaid Montreali ülikoolist kinnitab, et kui lasete lapsel liiga palju teleri ees olla, tuleks arvestada seitsmeprotsendilise langusega tema tähelepanus, üheksaprotsendilise langusega füüsilises aktiivsuses, kümneprotsendilise tõusuga snäkkide tarbimises ning sama suure tõenäosustõusuga koolikiusatavaks saamisel.

Mida need arvud näitavad?
Hullu sidet väliste jõududega. Üheksa tundi päevast veedame mingit liiki meedia lõa otsas, võõraste piltide, helide, mõtete tulvas ja meelevallas. Moel või teisel, varem või hiljem, see ei saa meid mõjutamata jätta.

Tuhandeid aastaid oleme elanud ühtemoodi. Viimase sajandi totaalselt teistmoodi. Rämpsmeedia oma tühjade sõnumitega, surrogantne e-suhtlus, krõpsutoitude tühjad kalorid, energiajookide bluff. Miljon atraktiivset varianti vaimseks ja füüsiliseks enesetapuks.

Kaua ja kes panevad vastu?
Vapustavamad arvud, millega hiljuti olen kohtunud, pärinevad David Servan-Schreiberi raamatust «Anticancer, a New Way Of Life». Aastatel 1978–2000 tõusis eesnäärmevähi sagedus Euroopas 200 protsenti, USAs 258 protsenti. Ja seda lõviosas mitte vanurite, vaid noorte meeste arvelt. Talibanil pole vaja pingutada, oodaku koobastes. Me teeme ise midagi väga valesti.

Millega see lõpeb?
Maiade kalendri järgi 12. detsembril 2012 algab maailmas uus ajastu. Viimastel aastatel Inglismaa viljaringide kaudu edasi antud hämmastavad sõnumid on sama lahtised ja mitmetähenduslikud tõlgendada kui Nostradamuse tekstid. 2000 aastat tagasi seostasid maiad saabuvaid päevi Tähtede Isandate ja Veevalajaga. Mida iganes nad ka ei mõelnud.
ETV 2 näitas möödunud nädalal itaallaste väga head selleteemalist dokfilmi. Sellel oli
33 000 vaatajat.

Mnjah, aga kuidas suhtuda nende perspektiivide valguses rekordiliselt kommentaare kogunud Liis Tappo-Treiali juhtumisse?