Täna planeeritav järgmise aasta eelarve tasakaal võib kõikuma lüüa, sest kümneprotsendine planeeritav tulude kasv ei pruugi kehvas majandusolukorras reaalsuseks saada.
Tulude kasvu ootus ei pruugi täituda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile õhtuks pidid kõik ministeeriumid esitama oma järgmise aasta korrigeeritud eelarved ja täna kirjutatakse kõik need numbrid rahandusministeeriumis kokku 2009. aasta riigieelarve eelnõuks. Homme hommikul kell kaheksa peaks valitsus sellele oma õnnistuse andma ning loodetavasti jõuab eelnõu kella kümneks juba riigikokku.
Läbi suurte pingutuste jäi eelarve tasakaalu ehk siis 98,8 miljardist tulukroonist peaks enam-vähem täpselt jaguma kõigi kulutuste katmiseks. Et tulude kasvuks on võrreldes tänavusega planeeritud aga kümmekond protsenti, ei pruugi tuleva aasta lõpuks seis enam nii helge olla.
Eelarve õrna tasakaalu tunnistas ka rahandusminister Ivari Padar, kes nii ministri kui sotside juhina on sellel teemal koalitsioonipartnerite ja ametnikega hulga väsitavaid vaidlusi pidanud. «Praeguste prognooside järgi on kümneprotsendine tulude kasv reaalne,» rääkis ta. «Tehtud on parim poliitiline kompromiss, kuid eks elu on heitlik ja majandus samamoodi.»
Sestap tunnistas Padar, et tänaste ootuste paikapidavust näitab kõige paremini tulevik ja alles siis saab öelda, kas ootused ennast õigustasid või mitte.
Tulevik ei ole roosiline
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi majanduse tuleva aasta nominaalkasv kaheksa protsenti. Viimase arvutamisel on arvesse võetud nii reaalne majanduskasv kui oodatav inflatsioon. Samas tõdes ta, et majanduse tulevik ei pruugi olla nii roosiline kui praegu tundub.
«Meie uus prognoos tuleb oktoobris,» lausus ta. «Praegune keskkond näitab, et majanduskasv ei pruugi nii hea olla, kui seni arvatud.» See tähendaks aga automaatselt, et riigi kavandatav kümneprotsendine tulude kasv reaalsuseks ei saa, ning seda tunnistab ka Kaasik.
«Kaheksaprotsendine nominaalkasv on keskmise aja keskmine kasv,» lisas Kaasik. «Aga praegune olukord on järjest kaugemal sellest, et tuleb keskmine kasv.»
Valitsuse ebareaalsetele ootustele juhtis eelmisel nädalal tähelepanu keskpanga president Andres Lipstok, kelle sõnul peaks valitsus keskenduma kulude kokkuhoiule, mitte ebareaalselt suure tulude kasvu lootmisele.
Ettevõtja Rein Kilgi hinnangul ei pruugi kümneprotsendine kasv siiski utoopia olla. «Inflatsioon on sellel aastal ligi 11 protsenti ning jääb tuleval aastal samasse suurusjärku,» rääkis ta. «Seetõttu on kümme protsenti reaalne suurusjärk. Inflatsioon on täna lihtsalt valitsuse sõber.»
Viimast tunnistab ka Padar. «Tegelikult on inflatsioon majandusele muidugi alati halb, kuid praegu mängib see mõnes mõttes tõesti meie kasuks,» tõdes ta vastumeelselt.
Eelarve täitumine ohus
Valitsuselt järjekindlalt eelarve tasakaalus hoidmist nõudnud tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul on hea, et vähemalt esialgu suudeti eelarve ilma maksutõusudeta tasakaalu jätta.
Samas tunnistas temagi, et majanduse nominaalkasv võib allapoole kümne protsendi piiri jääda ja seeläbi eelarve täitumist ohustada.
«Tänane olukord ja ettepanek on kindlasti reaalsemad kui veel mõne päeva tagune jutt, et maksud tõusevad ja eelarve võib miinusesse minna,» rääkis Kriis. «Tulude kasv sõltub muidugi otseselt sellest, milliseks majandusolukord kujuneb.»