Martin Bahovski: Soome relvaseadus on juba praegu piisavalt karm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Soomes üldse relva saada, pead olema mingi laskespordiklubi liige. Eestis ei pea olema, siin taotled lihtsalt endale relvaluba ning kui inimene pole kriminaalkorras karistatud ja eksam on tehtud, siis saabki ta loa ja automaatselt ka relvakandmisloa. Soomes pole relvakandmisluba praktiliselt kellelgi.
Eestis ei nõua keegi, et end ka vormis hoiaksid ehk relv võib aastaid sahtlis olla ja oskused rooste minna, aga luba pikendatakse ikkagi. Soomes on selles mõttes asi karmim, sa pead olema klubi liige ja pead käima ka klubis tegelikult harjutamas. Kui ei ole seda näiteks aasta aega teinud, siis hakatakse relvaluba ära võtma.
See peaks tagama sotsiaalse kontrolli klubi liikmete üle, sest teised klubiliikmed näevad ju kõrvalt, kui keegi nende seast hakkab hääli kuulma või kannab enesetapule õhutavat särki.
See on juba ohumärgiks ja sotsiaalne kontroll on tänu klubile tagatud.
Soomes saab relva esmataotleja taotleda ainult sportpüssi kaliibriga püstolit. Kui ta kahe aasta jooksul on näidanud end heast küljest, siis saab edasi minna.
Mõlemad Soome koolimõrvad on sooritatud sportpüssi kaliibriga püstolitega. Eilse juhtumi korral oli tegemist tõenäoliselt noore relvataotlejaga, kes sai sportpüssi kaliibriga püstoli ja tõenäoliselt oli ka mõne laskeklubi liige.
Soome peaminister Matti Vanhanen ütles eile, et valitsus hakkab arutama, kuidas relvaseadust reguleerida.
Ei kujutagi ette, kuidas peaks soomlased seadust muutma, sest see on niikuinii range. Minu jaoks on koolitulistamine ikka psühholoogiline probleem, põhjused ei saa Soomes olla relvaseaduses.