Mitte-eestlased tajuvad Eestis sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, kus omavahelises sõltuvuses on inimese rahvus ja tema majanduslik toimetulek. «On ju, räägitakse, et kõige parem amet Eestis on eestlane,» leidis üks 51-aastane narvalanna.
Narvalanna: parim amet Eestis on eestlane
13. detsember 2010, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik tutvustas täna kultuuriministeeriumis lõimimiskava monitooringu tulemusi. Saar Poll viis septembris ja oktoobris läbi viis fookusgrupi intervjuud Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas.
Näiteks noormees Kohtla-Järvelt leidis, et Eestis diskrimineeritakse rahvuse alusel. Temaga oli nõus 24-aastane Kohtla-Järvel elav naine, kelle hinnangul tuleb vaadata, kes on Eestis juhtivatel kohtadel. «Kõikidel kohtadel, mis on kõrgemad meistrist, on ainult eestlased. Kas tõesti on venelane nii nüri, et ei ole võimeline õppima ja olema sellisel kohal?»
Keskealine narvalane tõdes, et elektrijaamas ei tööta eestlased mujal kui ainult juhtivatel kohtadel. «Nad on juhtivad töötajad miskipärast, isegi sõltumata haridusest. Ma ei tea, minu meelest elektrijaamas oli ka selliseid, kellel ei ole vastavat haridust, aga ta on eestlane!» toetas tema seisukohta 39-aastane narvalanna.
Erinevad võrgustikud
Professor Vetiku hinnangul tuleb pidada ohumärgiks seda, kui ühiskond liigub selles suunas, kus rahvuslikud erinevused hakkavad üha enam kattuma klasside sotsiaalmajanduslike erinevustega. Ta tõdes, et üks eelis töölesaamisel on eesti keele oskus, kuid samas tuleb vaadata ka kanaleid, mille kaudu inimesed tööle saavad. «Üks variant on võrgustikud: eestlaste ja mitte-eestlaste võrgustikud on erinevad.» Lisaks tuleb Vetiku sõnul arvestada sellega, et turumajandus ongi selline süsteem, kus ühed saavad paremini hakkama, teised halvemini.
Peale septembris ja oktoobris tehtud intervjuude saadi andmeid eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakute kohta ka maikuus korraldatud küsitluse tulemustest. Küsitlusega uuriti muu hulgas inimeste hakkamasaamise kohta ning tulemustes on võrreldud aastaid 2010 ja 2008.
Oma sissetulekut ja hakkamasaamist pidas heaks 21 protsenti eestikeelseist vastajaist ning 6 protsenti venekeelsetest. Aasta varem olid need näitajad 21 ja 8. Hakkama saab praegu 51 protsenti eestikeelsetest vastajatest ja 44 protsenti venekeelsetest. 2008 olid numbrid 58 ja 53. Et hakkama on raske saada, tunnistas 21 protsenti eestikeelseid vastajaid ja 38 protsenti venekeelseid ning toime ei tule vastavalt 6 protsenti ja 12 protsenti.