Aivar Sõerd: valitsus ei usu ka ise eelarve tasakaalu

Aivar Sõerd Foto: Liis Treimann

Endine rahandusminister Aivar Sõerd leiab, et riigikokku jõudnud uue aasta eelarvekava on liiga optimistlik ja selle koostamisel on tehtud vigu.

Mis on siis tähtsam, eelarve tasakaal või valitsussektori tasakaal?

Niimoodi ei tuleks küsimust tõstatada, mõlemad näitajad on tähtsad.

Riigi eelarvepositsiooni hindamisel on alati arvestatud valitsussektori tasakaalu, nii on see olnud ka varem ning seda arvestab ülejäägi ja puudujäägi hindamisel ka Euroopa statistikaamet.

Tähtis on sisuline küsimuse püstitus ehk hinnang järgmise aasta valitsussektori eelarvepositsioonile.

Tänavu nägime eelarvepositsiooni tuntavat nõrgenemist ehk kui 2007. aastal oli valitsussektori ülejääk 2,8 protsenti SKTst, mis oli üks ELi suuremaid, siis tänavuseks valitsussektori puudujäägiks tuleb 1,2 protsenti ehk üle kolme miljardi krooni.
Hoolimata sellest, et eelarves oli teatud puhver – vähemalt paberil oli ülejääk – ja aasta keskel tehti ka negatiivne lisaeelarve.

Nüüd näeme samasugust, tegelikku olukorda arvestamata jätvat ametlikku seisukohta, mille järgi järgmise aasta eelarvekavas saavutatakse valitsussektori tasakaal ehk eelarvepositsiooni märgatav paranemine võrreldes tänavusega. Minu hinnangul seda järgmise aasta eelarvet vaadates ei juhtu. Tõenäoliselt halveneb eelarvepositsioon tänavusega võrreldes veelgi.

Kas valitsus hämab, rääkides tasakaalus eelarveprojektist?

Näitajad on nii meil kui ka maailmamajanduses muutunud juba ühe kuu jooksul võrreldes nende väljavaadetega, mis olid teada sügisprognoosi koostamise ajal. Seda mitte paremuse suunas, mistõttu ametlikku hinnangut ei usu ilmselt ka asjaosalised ise.

Kas järgmiseks aastaks planeeritud maksutulud laekuvad?

See on eelarvekavas väga suur küsitavus. Üle hinnatud on nii maksulised kui ka mittemaksulised tulud. Maksuliste tulude prognoosi osas torkab silma näiteks ülioptimistlik tööhõive näitaja – vähenemine tänavusega võrreldes vaid 0,8 protsenti –, samuti loodetav suurem käibemaksulaekumine soodusmäärade tõusu arvel või tulu sõiduauto erisoodustuse piirmäära tõstmiselt. Eelarvet koostati põhimõttel, et kulude vajadusest ja nende mahust tulenevalt pandi paika tulud, mis aga pole tavapärane meetod.

Kuidas hindate valitsuse valikuid maksude tõstmisel ja soodustuste kaotamisel?

Eelarvepoliitika peaks looma eeldused majanduse edasiseks kasvuks ja ekspordi arenguks.

Välisturistide majutusteenus on teenuse eksport, meil aga rakendatakse viieprotsendist maksumäära ja nüüd tõuseb see üheksale protsendile. Kus on siin ekspordi soodustamine?

Mida oleks võinud teha teisiti?

Õigel ajal jäi tegemata eelarvestrateegia, hiljem tuli valikuid teha kiirustades ja vigu ei õnnestunud vältida.

Aivar Sõerd

• Tallinki hotellifirma juht
• Rahandusminister 2005–2007, Rahvaliit
• Teenis ministrina maailma parima rahandusministri tiitli range eelarvepoliitika ajamise eest