Autorendifirma omanik Enn Narrusson süüdistab prokuratuuri temalt varastatud ja Leedus üles leitud auto tagastamise aeglase asjaajamise tõttu kahju tekitamises.
Kannatanu pole rahul prokuratuuri aeglase asjaajamisega
23. veebruar 2011, 21:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See autovaras tekitas meile kaks ja pool kuud kahju ning prokuratuur on tekitanud viis kuud kahju sinna otsa. Kes on siis suurem pätt ja varas, kas prokuratuur või see, kes tegelikult auto varastas. Prokuratuuri tekitatud kahju on hetkel suurem,» kinnitas varastatud sõiduki liisingumakseid tasuv Narrusson ETV saatele «Pealtnägija», vahendas ERR Uudised.
Mullu 30. juunil Eestist varastatud Mazda 6 leiti juba septembri keskel üles Leedus ning leedukad teavitasid sellest kohe ka oma siinseid kolleege. Samas teatas Eesti prokuratuur Narrussonile tema auto leidmisest alles tänavu jaanuaris.
«Neli kuud pärast Leedust teate saamist suvatses prokuratuur helistada ühe kõne, et auto on leitud,» ütles Narrusson.
Uurimist juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Kati Maitse-Pärkna märkis, et tema pooleliolevat menetlust ei kommenteeri ning mingit erilist fenomeni või erilist sündmust selles loos ei näe.
«Selliseid asju, kus sõidukid peetakse kinni ja antakse teada teisele riigile, et nende poolt tagaotsitud sõiduk on kinni peetud, on väga palju,» nentis Maitse-Pärkna.
Riigiprokuröri Eve Oleski sõnul ei sätesta seadus, et sõiduki omanikku peaks sellest teavitama koheselt, kui informatsioon laekub. «See on menetlust läbi viiva prokuröri otsus, millal teavitatakse konkreetset omanikku,» ütles Olesk.
Oleski kinnitusel ei ole varastatud auto tagastamise aeg reguleeritud ühegi rahvusvahelise normiga. «Võib ka kaks aastat minna. Kõik sõltub konkreetsel juhul Leedu siseriiklikust seadusandlusest, menetlusest, võimalusest vaidlustada otsuseid sõidukite tagastamise kohta ja paljudest muudest faktoritest,» nentis Olesk.
Ärimehe sõnul oli prokurör talle jaanuari algul selgesõnaliselt öelnud, et vajalikud paberid on juba Leetu saadetud ning jääb üle vaid pisut oodata ja auto ongi käes.
«Ja kui olime oodanud kolm nädalat sellest teatamise ajast ehk siis jaanuari lõpust, siis tuli välja, et tegelikult paberid ei ole isegi tõlkimisest tulnud tagasi, vaid prokurör oli valetanud, et ta saatis paberid ära, tegelikult olid paberid veel Tallinnas ja tõlkimata,» kinnitas ärimees.
Maitse-Pärkna kinnitusel ütles ta Narrussonile, et dokumenid on tõenäoliselt ära saadetud, kuid kontrollimisel selgus tõesti, et veel ei ole. «Sellist asja tuleb ette,» nentis prokurör.
Narrussoni sõnul on isegi täna raske öelda, kas dokumendid on saadetud, kuigi prokurör jälle väidab, et kõik on saadetud.
Marijampole politseinik Dainius Šteinys ütles «Pealtnägijale», et kui nad saavad Eestist vajalikud dokumendid, siis teeb prokurör otsuse, kas auto tagastada või mitte. «Tänaseni pole Eestist dokumente saabunud,» kinnitas Šteinys.
Prokuratuuri kinnitusel ongi rahvusvaheline koostöö lihtsalt aeganõudev ja ärimees peab varuma kannatust.
«Abi nende poolt väga loota ei ole, kõik tähtajad lihtsalt lastakse täis saada ilma mõtlemata, et kas sealt tekib mingi kahju või mitte,» nentis Narrusson.