Suri lastekirjanik Dagmar Normet

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik Dagmar Normet filmi «Vallatud kurvide» aluseks olnud muusikali «Hermese kannul» esietendusel Tallinnas 2004. aastal.
Kirjanik Dagmar Normet filmi «Vallatud kurvide» aluseks olnud muusikali «Hermese kannul» esietendusel Tallinnas 2004. aastal. Foto: Peeter Langovits
Eile lõppes pärast rasket haigust tuntud lastekirjaniku Dagmar Normeti elutee. Postimees.ee avaldab Eesti Kirjanike Liidu järelhüüde.


Dagmar Normet sündis 13. veebruaril 1921. aastal. Ta õppis Tallinna Saksa gümnaasiumis ja Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Erakolledžis, kust sai kaasa perfektse saksa, inglise ja vene keele oskuse.

Teise Maailmasõja ajal tudeeris ta Venemaal Uljanovski Pedagoogilises Instituudis. Oma õpiguid jätkas ta hiljem Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus ta omandas kehalise kasvatuse õpetaja elukutse.

Sport ja kirjandus - kaunid kunstid mõlemad ja Dagmar Normet pühenduski mõlemale. Kuni võitis kirjandus ja õpetajaamet tuli maha jätta. 1956. aastal sai temast vabakutseline kirjanik.

Dagmar Normeti looming on värvikas ja mitmekesine, see on kui naeratuste vikerkaar, millist pealkirja kannab üks ta lasteraamatuid.

Ta on kirjutanud värsslugusid, muinasjutte, kuuldemänge, operetilibretosid ning koos Sandor Sterniga ka filmi «Vallatud kurvid» stsenaariumi.

Tema tuntuimad lasteraamatud on «Delfiinia», «Lõvi ja lohe», «Kümme ust», «Naeratuste vikerkaar» ja loomulikult mitu lugu Une-Mati seiklustest. Kõigist neist õhkub erakordset fantaasiarikkust.

Unustada ei saa ka Dagmari suurepäraseid tõlkeid saksa keelest, millest populaarseimaks sai lugejate seas Mira Lobe jutustus «Vanaema õunapuu otsas». Ka Normeti enda raamatuid on tõlgitud mitmetesse keeltesse.

Dagmar Normet oli huvitav inimene huvitava elulooga, sellest saab ülevaate tema kahest raamatust «Avanevad uksed» ja «Ainult võti taskus». Kolmandat meenutusteraamatut, mille kallal mõte juba töötas, ei jõudnud ta kahjuks enam kirjutada.

Dagmar Normet oli daam selle sõna parimas mõttes. Ernst Idla võimlemisrühmast omandatu andis talle eluaegselt hea rühi ja kehahoiaku ning noorusliku reipuse. Ta oli karismaatiline isiksus, sõbralik ja hooliv, teisi ära kuulav ning alati oodatav kolleegide keskel.

Samamoodi kõikjal, kus ta viibis, olgu loomemajades või kirjanduslikel lähetustel - ikka leidis ta uusi sõpru ja mõttekaaslasi.

Nüüd katkes pikk elu ja loometöö. Kahju. Kaotasime hea kolleegi ja sõbra. Meile jäävad temast soojad mälestused südamesse ja aegumatud raamatud riiulisse.

Dagmar Normetiga saab hüvasti jätta 23. oktoobril kell 12.30 Pärnamäe krematooriumi suures saalis. Muldasängitamine toimub Metsakalmistu kirjanike uuel künkal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles