Riigivara müük kiratseb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine siseministeeriumi hoone Pagari 1.
Endine siseministeeriumi hoone Pagari 1. Foto: Mihkel Maripuu

Vähem kui kaks ja pool kuud enne aasta lõppu on üheselt selge, et riik ei suuda täita ambitsioonikat plaani müüa tänavuse aasta jooksul ligi 1,5 miljardi krooni eest maha talle kuuluvat vara.


2008. aasta eelarve paneb Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) ja ministeeriumidele kohustuse teenida majade, maa ja muu vara müügilt 1,489 miljardit krooni. Praeguseks on sellest ülesandest täidetud viiendik.



Turuseis halb


Riigikassat täitma pidanud, kuid põhiosas nurjumisele määratud eesmärk oli teravalt üleval läinud neljapäeval riigikogus.



«17. septembri seisuga oli vara müüdud ainult 226,5 miljoni krooni ehk 15,2 protsendi eest. Tõenäosus, et rohkem kui miljardi eest suudetakse aasta lõpuks vara realiseerida, on nullilähedane,» hindas keskerakondlane Kalev Kallo.



Rahandusminister Ivari Padar meenutas, et on kogu aeg olnud seisukohal, et riik ei tohi kinnisvaraturu madalseisu ajal müüa talle kuuluvat võileivahinna eest.



«Kui turukonjunktuur on halb ja hinnad muutuvad naeruväärseks, siis on mõistlikum mitte müüa ja vaadata, millised on arengud turul,» rääkis ta. Tema sõnul tähendaks iga hinna eest müümine riigi raha raiskamist.



Surve müüa palju


Teisalt oli Padar veendunud, et tuleva aasta eelarvesse kavandatud miljardikroonine müügitulu laekub. «Kuna peamiselt on tegu riigi maa müügiga, siis ma ei ole üldsegi nii pessimistlik,» ütles ta.



Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul on praeguseks müügimaht oluliselt kasvanud, kuid täpsemat summat pole võimalik veel nimetada. «Täielikku kindlust plaanide realiseerumises ei saa olla ühelgi aastal. Küll on aga riigieelarve reeglistik koostatud nii, et ta motiveeriks müüma riigile ebavajalikku vara võimalikult kõrge hinnaga,» ütles ta.



Üldjuhul tohivad riigiasutused suunata kaks kolmandikku müügitulust enda investeeringute rahastamiseks. Seega mõjutab varade müügist saamata jäänud raha ka eelarve kulu poolt.



Juunis, lisaeelarve vastuvõtmise järel, langes RKASi õlgadele paine müüa 400 miljoni krooni eest maha mitmesuguseid objekte. Hiljuti omandas kasiinoettevõtja Armin Karu 15 miljoni krooni eest presidendi endise suveresidentsi Läänemaal Paslepas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles