Sage reservõppele kutsumine paneb mehed viilima

Õppus. Foto: Kristjan Teedema

Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompaniis autojuhina neli aastat tagasi aega teeninud noormees imestab, miks kutsuti tema rühm juba teist korda reservõppustele, kui mitmed teised tema tuttavad pole siiani veel kordagi kordusõppustele minema pidanud.

Esimene kutse reservõppusele tuli noormehele kaks aastat pärast ajateenistuse lõppu. Nüüd, veel kaks aastat hiljem, potsatas ta postkasti jälle uus kutse. «See ei ole enam normaalne, et ma pean iga kahe aasta tagant reservõppustel käima. Paljud pole kordagi käinud,» nurises Postimees.ee lugeja.

Mees rääkis teiste kutsututega ja tema sõnul on enam kui pooled öelnud, et viilivad seekord ära, sest õppused toimuvad nii tihti. «Oleks iga viie aasta tagant, aga igal aastal ei jaksa käia,» lausus ta.

Küsimus ei ole selles, nagu mees ei viitsiks õppustel käia. Töölt eemal viibimine tähendab talle majanduslikke probleeme. Reservõppustel osalejatele makstakse küll selle aja eest tasu, kuid laenud turjale võtnud noorele mehele jääb sellest väheks. Eelmisel korral maksti kordusõppustel oldud 14 päeva eest talle natuke üle nelja tuhande Eesti krooni. Mehe isiklikud kohustused on 7000 krooni kuus, sellele lisanduvad kohustused oma firma ees, kus ta üksi töötab.

«Ma pean iga kahe aasta tagant raha koguma, et kodulaenu ja õppelaenu maksta ajal, kui ma aega raiskan reservõppustel,» pahandas mees.

Mehe sõnul ta mingis erirühmas küll polnud. «Eelmisel kordusõppusel täiendasime end ja meile määrati lõplikud ametikohad. Kohale tuli 80 protsenti kutsunutest,» sõnas ta.

Spetse kutsutakse sagedamini

Lõuna Kaitseringkonna teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi märkis, et igal aastal toimub mitu reservõppekogunemist, mis kestavad ühest kuni kolme nädalani. «Reeglina korraldatakse üksusepõhiselt reservõppekogunemisi iga nelja aasta tagant,» sõnas ta.

Reservväelasi kutsutakse õppekogunemisele sõltuvalt ajateenistuses saadud väljaõppest ja sellega kaasnevast ametikohast ning auastmest. «Kui tegemist on erialaspetsialistiga, kelle erialalist üksust kokku harjutatakse, võidakse reservväelast ametikoha täitmise vajadusest kutsuda tihedamalt kui iga nelja aasta tagant,» tõdes ta.

Näiteks võidakse sagedamini kutsuda meedikuid, sest erialaseid kursusi korraldatakse neile harva, aga väljaõppe taset on vaja hoida. «Reservväelasest Kaitseliidu liikmed võivad käia õppekogunemistel isegi mitu korda aastas, kuna nende õpe on tihedalt korraldatud,» sõnas Kostabi.

Ajateenistuse läbinud mehed on üldises reservis kuni 60. eluaastani. «Kui palju õppekogunemistel käima peab, saab igaüks umbkaudu välja arvutada, aga kordade arv sõltub ka õppuste pikkusest. Alati ei kesta õppekogunemine kolm nädalat,» sõnas Kostabi.

Reservväelasest ohvitseri võib kogu tema reservisoleku ajal kohustada õppekogunemisest osa võtma kokku kuni 12 kuuks, allohvitseri kokku kuni 9 kuuks ja sõdurit kokku kuni 6 kuuks. Sõdurit võib kutsuda õppekogunemisele korraga kuni 7 päevaks, allohvitseri kuni 14 päevaks ja ohvitseri kuni 21 päevaks, täpsustas Kostabi.

Reservõppekogunemisest osavõtjatele makstakse vastavalt ametikohale teenistustasu ja kompenseeritakse sõidukulud Eesti piires elukohast teenistuskohta, sõidupileti- või kütusetšeki alusel. Olenevalt staažist on reamehe teenistustasu alates 487 eurost, seersandi oma alates 534 eurost ja leitnandi tasu alates 675 eurost kuus.

Kaitseminister on kehtestanud 2011. aastal kaitseväes ja Kaitseliidus korraldatavatel õppekogunemistel osalejate üldarvuks 5 767 reservväelast.

Õppekogunemisest võidakse vabastada tervisliku seisundi või perekondliku olukorra tõttu, samuti valimistel kandideerija või õppur, kel on tarvis samal ajal osaleda õppetööl või eksamitel. Põhjuseta ilmumata jätmise eest võetakse reservväelane vastavalt seadusele vastutusele.

Kostabi ütles, et Lõuna kaitseringkonnast on senistest õppekogunemistest saanud eri põhjustel vabastuse umbes 10 protsenti reservväelastest. «Väike protsent on ka neid, kes õppusele ei ilmu,» tõdes ta. «Kaitseringkonnal on õigus seaduserikkumist ise menetleda ja määrata karistus, milleks on eelkõige rahatrahv.»