Kultuuriministeeriumi plaan vähendada rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks antavat raha ligi veerandi võrra on nördima pannud nii raamatukoguhoidjaid kui vallajuhte. Lugeja kogeb tagajärgi ehk pisut hiljem.
Riik lükkab raamatuostu valdade kaela
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune rahanappus ei rõõmusta kedagi, aga lugejaid ei tohi me hätta jätta. Raamatukogu on ju ometi ainuke koht, kus inimene saab ilma raha kulutamata ennast harida ja täiendada, ka vaimukosutust leida,» ütles Alatskivi raamatukogu juhataja Anne Toome.
Osturaha vähendamine puudutab enam kui 550 rahvaraamatukogu. Need on kohaliku omavalitsuse asutused, mida kohalik omavalitsus ülal peab, aga mida ka riik rahastab. Riik eraldab raha peamiselt uute teavikute soetamiseks, summa oleneb valla elanike arvust.
Toome on kindel, et Alatskivi vald raamaturaha ei vähenda, aga kindlasti tuleb nüüd teha kogu täiendamisel targemaid valikuid, vahetada raamatuid teiste kogudega ja loota kirjastuste soodusmüükidele.
«Toetusraha vähenemine ei ole ainuke, mis raamatukogu pitsitama hakkab. Ilmuva kirjanduse käibemaksu tõus teeb ju raamatu kallimaks, see tähendab, et vähema raha eest tuleb osta kallimaid raamatuid. Järelikult tuleb valikuid teha veelgi hoolikamalt, aga me ei saa jätta ostmata püsiväärtusega teoseid,» toetas Toome arvamust Kiili raamatukogu juhataja Taie Saar.
Tema sõnul on inimestel raamatukogu vaja just majandussurutise aegu. «Aastail 2002–2005, kui raamat läks kalliks, siis seda koju ei ostetud. Vahepeal inimeste elujärg paranes, siis hakati rohkem ostma ka raamatuid,» ütles Saar. Tema hinnangul kasvab külastatavus ka nüüd ja seepärast peaks kogude uuendamine esmatähtsaks jääma.
«Riigil on lihtne kärpeid teha, aga omavalitsus peab, hambad ristis, need augud täitma.
Sisuliselt on see valla rahakoti kallale minek, sest riik annab kohalikele omavalitsustele ülesandeid aina juurde, selleks raha eraldamata,» pahandas Kiili vallavanem Vambo Kaal. Tema sõnul ei saa raamatukogu teavikute soetamise raha vähendada. Tänavu sai Kiili raamatukogu selleks riigilt 98 600 krooni ja kui seda neljandiku võrra vähemaks võtta, on seda valla eelarvest väga keeruline leida.
Kaal kummutas väite Tallinna-lähedastest rikastest valdadest ja sõnas, et kuigi valla eelarve elanike arvu kasvu tõttu suureneb, kasvab ka vajadus koolide, lasteaedade ja teenuste järele.
«No ja kui riik järjest oma rolle meile mängib, olgu siis laste pearaha, mitmesugused toetused, nüüd see raamaturaha, siis võivad meilgi näpud põhja jõuda,» arutles vallavanem.
Albu valla kultuurilembene vanem Kalju Kertsmik oli pisut optimistlikum, kuigi arvestuslikult jääb vallal saamata 45 000 krooni raamaturaha.
«Ega siin nutmine aita. Kui on vaja, peame puuduva raha leidma, inimesed ei tohi kannatada. Kerge see muidugi ei ole, sest ega majandussurutise ajal valla eelarve ei kasva. Hea, kui samaks jääb,» märkis ta.
Kuna Albu vallas on kolm raamatukogu, siis pakkus Kertsmik lahenduseks, et raamatukogud lepivad omavahel kokku, kes millise teaviku soetab, ja vahetavad neid omavahel.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Anton Pärna sõnul on oluline, et vaatamata eelarve vähenemisele jääb riik endiselt kohalikele omavalitsustele partneriks. Lisaks teavikute ostule on riik aidanud raamatukoguhooneid ehitada ja sinna mööblit osta. Alustatud on ka internetiseerimisprojektiga.
Maakondade keskraamatukogusid toetab riik tuleval aastal lisaks ligi kümne miljoni krooniga.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt selgitas, et ligi kaks viiendikku ministeeriumi eelarvest kulub seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kärpeid saab teha vaid ülejäänud vaba raha arvelt. Seda on aga tuleva aasta eelarve eelnõus 337 miljonit krooni tänavusest vähem.
Kommentaar
Kaie Holm
Tallinna keskraamatukogu direktor:
Kultuuriministeerium toetas 2008. aastal Tallinna keskraamatukogu teavikute komplekteerimist 6,4 miljoni krooniga. Kui nüüd järgmisel aastal toetus väheneb 24,6 protsenti, nagu kultuuriministeerium on teatanud, siis meie puhul tähendab see 1,6 miljonit krooni vähem.
Septembris esitasime lisataotluse Tallinna 2009. aasta eelarvesse sama suures summas, kui väheneb riigi toetus.
Eesti riigi kultuuripoliitika alused sätestavad, et rahvaraamatukogusid toetatakse teavikute soetamiseks riigieelarvest võrdselt kohalike omavalitsuste selleks määratud kulutustega.
Kuid Tallinna keskraamatukogu puhul on see tugevasti linna panuse suunas kaldu. Linna tuleva aasta eelarves on praegu selleks ette nähtud 4,4 miljonit, koos lisataotlustega ligi seitse miljonit krooni.