Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/08/55101t1h287e.jpg)
/nginx/o/2008/09/12/73955t1h4c96.jpg)
Riigikogu saal täitus eile lärmiga pärast seda, kui ühe puuduva hääle tõttu nurjus taas võrdse kohtlemise seaduse kinnitamine, mida Brüssel ootab Eestilt pea kaheksa aastat.
Samasugune libastumine tabas koalitsiooni 7. mail, kui oluline seadus kogus vastuvõtuks vajaliku 51 poolthääle asemel samuti 50 saadiku toetuse.
Selle seaduse puudumise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust. Õhus on ka sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad trahvid, kui parlament lähiajal seadusega maha ei saa.
«Jah, see on piinlik lugu. See on ennekõike koalitsiooni probleem, sest opositsioon riigi eest ei vastuta,» tunnistas põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. «Üks kolleeg just ütles, et talle tundub, nagu oleks ta lapsest saati võrdse kohtlemise seadusega tegelenud.»
Linde väitel aitab seekordset ebaõnnestumist vabandada tõik, et suures saalis oli puhtfüüsiliselt 52 häält koos. Hääletamissüsteem jättis aga n-ö vahele reformierakondlase Raivo Järvi ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikme Marko Pomerantsi, kes endi kinnitusel vajutasid rohelisele nupule.
Põhjus võib Linde hinnangul peituda nii süsteemi rikkes kui ka kahe saadiku näpuveas. Nimelt on nn 51 hääle seaduste puhul vajalik ka eelnev kohaloleku kontrolli hääletus.
Urmas Reinsalu IRList üritas lõpphääletust vaidlustada järgmise eelnõu arutelu ajal, kuid siis oli protestideks juba hilja. Kurja vaeva nägid saadikud samasisulise eelnõuga ka eelmise riigikogu koosseisu ajal, mil see jäi samuti vastu võtmata.
Hääletuse põrumise järel oli elevus saalis nii suur, et istungit juhtinud riigikogu aseesimees Jüri Ratas pidi mitu korda saadikuid rahustama. Reinsalu üritas siis protestida.
«Eelmine hääletus läks nii, nagu jumal juhatas. Siiski oli ka tehnilistel seadmetel oma kaal selles hääletuses. Nimelt hääletas 52 parlamendiliiget,» rääkis Reinsalu. «Raivo Järvi ja Marko Pomerantsi hääletust pult ei fikseerinud. See on küsimus! Kahtlemata protest tuleb esitada kohe pärast hääletust, kuid ma pean siiski parlamendi töökorra huvides vajalikuks seda seisukohta siin väljendada.»
Parlamendi töökorra järgi peavad kõik protestid olema tehtud enne, kui spiikri haamer hääletuse «ära lööb».