Nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.
Traalivõrku jäi kinni Eestis haruldane käilakuju
12. mai 2011, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud,» rääkis Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen Läänlasele.
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest.
Dresen pakkus, et see on Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Seda ütles talle käilakuju ise – nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
«Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,» jutustas Dresen.
Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni. Dresen loetles, et Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.
Sellist käilakuju, nagu Dirhamisse toodi, millel on ka osa täävist (laevakiilu pikendus) küljes, Eestis nähtud pole. «See on ainulaadne,» märkis Dresen.
Meremuuseumi direktori sõnul tahaks ta sellist käilakuju hea meelega oma muuseumi kollektsiooni. «Seda võiks eksponeerida Lennusadama vesilennukite angaaris, see oleks seda igal juhul väärt,» lausus ta.
See võib aga keeruliseks või isegi võimatuks osutuda. Kui traallaev leidis kuju Eesti vetest, siis seaduse järgi peaks leidja sellest kohe muinsuskaitseametile teada andma, kuid ametist öeldi eile õhtul, et nemad polnud leiust seni kuulnud. Niisuguste väärtuslike leidude eest maksab riik tavaliselt ka leiutasu.
Kui kuju pole Eesti vetest, siis pole Eesti riigil ka lootust seda endale saada.
Rohkem fotosid haruldase käilakuju kohta saab näha SIIT.