Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on ta karmi stiiliga juht ja oskus temaga läbi saada on vajalik uuele kantslerile, kelle kandidaati otsitakse nii ministeeriumist kui ka teistest jõustruktuuridest.
Jaak Aaviksoo: olemuselt olen keeruline juht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba alates teie ametisseastumisest räägitakse, et kasutate oma alluvate suhtes ebaviisakat keelepruuki. On see nii?
Pean seda väidet ebaõiglaseks. Olen suhteliselt karmi stiiliga, olen selle kohta kasutanud sõna «reljeefne», aga kindlasti ma ei karju, ei tõsta häält ega kasuta ebaviisakat kõnepruuki. Selles väites puudub igasugune heatahtlikkus, rääkimata tõele vastavusest.
Mis on vahet karmil stiilil ja reljeefsel väljendusel ning lihtsalt ebaviisakusel ja jõhkrusel alluvate vastu?
Vahe on põhimõtteline. Vahe on inimestest lugupidamises ja väärikuses. See on esmatähtis. Mis puudutab väljendusstiili, siis ega ma tööolukorras väga läbi lillede ei räägi. Kui midagi on vaja teha, siis tuleb nii ka öelda. Kui tulemus pole selline, nagu ta võiks olla, siis tuleb ka seda öelda otse ja see on tõenäoliselt ka pingete allikaks olnud.
Kui tulite poolteist aastat tagasi ministeeriumi, siis kas juhtus tihti, et asjad polnud õigeks ajaks ja korralikult tehtud?
Kindlasti ei ütleks, et kaitseministeeriumis töökorraldus ei toimi. Siin on tehtud ära väga suur töö, kui mõtleme kas või NATOga liitumisele või kaitsevõime kasvatamisele. Suurimad eriarvamused tulenevad sellest, mida mina nimetan üldiseks voolavaks töö-stiiliks, kus on põhimäärused, ametijuhendid ja selle raamides kogu aeg toimetatakse.
Ise eelistan teist, projektipõhist lähenemist, kus konkreetsed ülesanded saavutatakse piiratud vahenditega kindlaks ajaks. See on olnud meie viimase aasta jooksul kokkulepitud tegevussuund, millega oleme päris hästi edenenud. See on organisatsioonikultuuriline vaidlus, kuidas seda teha ja miks. Selle üle on olnud päris palju vaidlemist.
Milleks on sellist projektipõhist juhtimist ministeeriumis vaja?
Oleme selle lähenemisega ka tulemusi saavutanud. Kaitseväe korralduse seadus oli minu ametisse asudes võib-olla kõige põletavam päevateema, sest seda poldud 15 aasta jooksul suudetud valmis teha.
Minu jaoks oli küsimus, et kui on vaja ära teha, siis mis ajaks selle ära teeme. Mul on hea meel, et meil on õnnestunud see mitte ainult valmis kirjutada, vaid ka vastu võtta. 1. jaanuarist alustab kaitsevägi uue kaitseväe korralduse seaduse alusel. Mulle oli oluline, et see lõpeks üheks kindlaks hetkeks.
Teine selline teema on harjutusväljade loomine. Mõne aja eest Eestis õiguslikus mõttes harjutusvälju polnud. Tööd oli palju tehtud, aga mulle ja kaitseväele oli oluline tulemus. Nüüd on kõik kuus harjutusväljakut olemas.
Kas sellist asutust peabki jõuliselt juhtima?
Tavaliselt alahinnatakse planeerimist. Asutakse töö kallale, tehakse energiliselt ja palju tööd, aeg kulub, aga siis hakkavad probleemid kuhjuma ning seejärel rullitakse neid probleeme enda ees ilma ajalisi piiranguid tajumata.
Strateegiline planeerimine ja projektijuhtimise kompetents on kõige suurem haldussuutlikkuse probleem.
Poleks adekvaatne, kui suunaksin selle kriitika kaitseministeeriumile, rääkimata kantsleri isikust.
Praegune kantsler Lauri Almann läheb kuu aja pärast ära. Kelle te uueks kantsleriks võtate?
Ega see lihtne ülesanne pole. Kantslerile esitatavad nõudmised on üsna kõrged, lähtun muu maailma praktika arusaamast, et kantslerite ja asekantslerite ametikohad on tegelikult kindralipagunitega ametikohad. Vaja on administratiivset kogemust suurte organisatsioonide juhtimisel, kaitseväelist või sellega seotud kompetentsi ning tähtsad, kuigi mitte esmatähtsad on ka isiksuslikud omadused.
Kuidas kantsleriotsingud edenevad?
On 11 kandidatuuri, eelkõige kaitseväest, kaitseministeeriumist, siseministeeriumist ja justiitsministeeriumi haldusalast. Nende seast valiku tegemine on veel ees, mistõttu nimedest ei tahaks praegu rääkida. Kui oleme kandidaatide ringi suutnud vähendada kolme-nelja inimeseni, siis hakkame läbirääkimisi pidama, hetkel ei pruugi nad veel teadagi, et neid kaalutakse. Hiljemalt 14. novembril peaks uus kantsler ametis olema.
Kas teiega hästi läbisaamine on oluline kriteerium?
Need ei eksi, kes ütlevad, et olen keeruline juht. Ju siis peab teatud valmisolek olema keeruliste isiksustega toime tulla. Aga see on ka üks juhtimiskompetentse.
Mina pole kunagi otsinud endale lojaalseid alluvaid. See on üks ebamugavamaid olukordi, kui sa räägid ja nad ainult noogutavad.
See on üks ebamugavamaid olukordi, kui sa räägid ja nad ainult noogutavad. Siis tuleb maha istuda ja mõelda, mida oled valesti teinud.