Enne homset IRLi volikogu, kus võib selguda, kas presidendi tagasivalimiseks on piisav riigikogu poliitiliste jõudude enamus, pole endast avalikult märku andnud ükski võimalik alternatiivne riigipeakandidaat.
Ilvese konkurendid pole endast märku andnud
20. mai 2011, 00:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme kell 11 Tallinnas hotell Euroopas kogunev Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu on presidendivalimiste aastal esimene poliitiline foorum, mille ees tagasivalimist taotleda otsustanud Toomas Hendrik Ilves oma tegevusest esimesel ametiajal aru peab andma ning ka IRLi poliitikute küsimustele vastama.
Varem on Ilves oma taaskandideerimise motiive avalikult selgitanud üksnes ajakirjandusele antud intervjuudes, sh mullu ERRi aastalõpuintervjuus ja Postimehe pikemas usutluses, mis ilmus tänavu jaanuaris.
Laupäevane IRLi volikogu istung on kinnine üritus, kuhu ajakirjandus lubatakse üksnes algushetkedel fotojäädvustusi tegema. President Ilvese ettekande tekst saab selle esitamise järel siiski avalikuks. Kui Ilves on Isamaa ja Res Publica Liidu volikogus küsimustele vastanud, võib tulla veel sõnavõtte.
Salajane hääletus Ilvese toetamise küsimuses IRLi kandidaadina 2011. aasta presidendivalimistel toimub kavakohaselt hääletuskastide abil ning volikogu liikmed saavad anda hääle selle ettepaneku poolt või vastu. Ilves tõenäoliselt hääletustulemusi kohapeale ootama ei jää ja IRLi volikogu saab oma seisukoha võtta segamatult.
Pole otsustanud
Ilvese toetamisest varem teatanud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ei ole oma valitud presidendikandidaadiga tema esimese ametiaja tulemuste ega võimaliku teise ametiaja programmi arutamiseks seni kokkusaamist korraldanud.
Samuti pole Ilvest seni kohtumisele kutsunud Keskerakond, kes viie aasta eest toetas presidendivalimistel Arnold Rüütlit. 2006. aastal Ilves Keskerakonna poliitikutega kohtus.
Keskerakonna volikogu järgmine istung leiab aset 18. juunil, kuid ei selle ega ka näiteks partei iga kahe nädala tagant toimuva juhatuse koosoleku kalendrisse pole erakonna presidendikandidaadi küsimuse arutelu kindlalt maha märgitud.
Juhul kui laupäeva tulemuseks on Ilvesele piisav kahekolmandikuline häälteenamus, et valimistel 29. augustil riigikogus edu loota, on Keskerakonnal üldjoontes kaks valikut. Võib tulla välja oma kandidaadiga, kellele selle positsiooni kaudu tuntust ja tulevikuks toetust koguda, või loobuda riigikogus kandidaati esitamast, öeldes, et seda tehakse alles enne valimiskogu kokkutulekut, juhul kui valimised parlamendis ei anna tulemust.
Keskerakonna valikud
Sellisel juhul võivad tsentristid ka korrata 2006. aasta valimistel parlamendis toimunut. Tookord nad koos Rahvaliiduga hääletussedeleid välja ei võtnudki (Arnold Rüütel riigikogu voorudes ei kandideerinud).
Nii saab vältida võimalust, et mõni vastuhääl Ilvesele kaotsi läheks ja mõni keskerakondlane Ilvest toetama hakkaks. Sama oht on muidugi Ilvesel – ka kolme erakonna ametliku toetuse puhul ei pruugi salajasel hääletusel nende saadikud sada protsenti rivis püsida.
Oma kandidaadiga väljatulek enne valimisi riigikogus võimaldaks Keskerakonnal ühelt poolt lihtsalt näidata oma lippu, teisalt aga kutsuda näiteks president Ilvest välja avalikele väitlustele, et tõstatada talle ja tema tagasivalimist toetavaile erakondadele ebamugavaid teemasid.
Valimised
• Presidendivalimised riigikogus toimuvad tänavu 29. augustil. Riigikogus on kuni kolm valimisvooru. Nõutav on 2/3 koosseisu häälteenamus.
• Kandidaadid seatakse üles vahetult enne esimest valimisvooru. Ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust.
• Kui presidenti riigikogus valida ei õnnestu, tuleb kokku valimiskogu, kuhu kuuluvad ka omavalitsuste esindajad.