Postimees.ee üleskutsele vastates Eestis liikluskultuuris häirivaid tegureid loetledes tõid lugejad kihutajatest ja sõiduridade vahel sõelujatest enamgi välja autojuhte, kes liiga aeglase sõiduga ülejäänud autosid takistavad.
Liiklejaid häirivad kihutajatest enam aeglased sõitjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind näiteks häirib see, et maanteel sõites ei huvita kedagi, mis ta selja taga toimub. Kui maanteel sõidab aeglasem sõiduk, siis selle taha koguneb üldiselt 3-4 sõitjat, kes ei suuda, taha või oska sooritada möödasõitu. Nad passivad seal, aga unustavad ära, et võiks siis pikivahetki hoida ja lasta neist tagantpoolt tulijad vahele, kes niikuinii kohe neist mööda sõidavad. Kui hakkan vahele pressima, saan signaali,» tõi lugeja näite.
«Põhjendamatult aeglaselt liikuvad autod põhjustavad oma aeglusega teistes juhtides kärsitust ja viha. See toob omakorda ju tegelikult kaasa nn «nõelujaid». Minu arust peaks olema karistatav nii liigne kihutamine kui ka põhjendamatu aeglane sõit. Kui ikka ei julge ette antud linnakiirusega sõita, siis oleks kindlam autorooli vältida,» arvas lugeja.
«Nõus, kuid mõnikord võib põhjuseks olla lihtsalt asjaolu, et ollakse esimest korda võõras linnas ja on jäetud n-ö legend koostamata. See tingibki sellise kakerdamise ja mökutamise,» püüdis teine sellisel sõidustiilil põhjusi leida.
«Aga kõige hullemad on need, kes sõidavad 80-ga ja kui neist mööda tahad sõita, siis panevad gaasi põhja ja mängivad lolli. Viimasel ajal on neid egosid märkimisväärselt palju,» leidis üks.
«Kui tiheda liiklusega teel venib keegi oluliselt aeglasemalt lubatud maksimumkiirusest, siis peaks ta seaduse kohaselt enda taha kogunenud sõidukid mööda laskma. Seda aga ei kipu keegi tegema,» tõdes teine.
Mõned kommenteerijad kutsusid aga üles mõistma ka teises autos olijat. «Liikluses on alati inimesi, kes alles õpivad. Kõik me oleme olnud algajad! Liikluses on autosid, kes ei saa hetkel sõita nii kiiresti kui tavaliselt, näiteks on autos haige inimene või koer või on järelkärus loom(ad). Me liikleme aeg-ajalt täiesti võõrastes kohtades ja peame lugema ka tänavasilte kõige muu kõrval. Me jääme vanaks ja meie reaktsioonid aeglustuvad, aga me tahame ikkagi peale kuuekümnendat eluaastat sõita!» kutsus üks lugeja mõistma põhjusi, miks vahel autojuhid teistest aeglasemad on.
«Segab vasaku (kiirema) rea kinnihoidmine. Tõsiselt häirib, kui inimene sõidab näiteks Lasnamäe kanalisse ja kohe kõige vasakpoolsesse ja jääb uimama seal,» kirjutab lugeja, lisades, et sama teguviis häirib teda ka Eesti kiirteelõikudel. «Kõrvuti sõitmine võiks ka ära jääda - kui teisest kiiremini ei sõida, siis milleks hoida rida kinni.»