Pantvangistatud jalgratturite eile läkitatud video kinnitas, et 23. märtsil Liibanonis röövitud seitse eesti meest on koos ning elu ja tervise juures ning pantvangistajad üritavad lähedaste kaudu Eesti valitsust survestada. Ka teise läkituse ette lugenud Kalev Käosaare isa Jüri Käosaar ütles poja
kohta, et Kalev paistab videos reibas. «Eks inimene ole ju nn kohanev loom – ka Siberisse saadetud inimesed kohanesid oludega,» lausus ta.
Teiste videot näinute hinnangul on mehed tervise juures ja sel korral suutis pantvangide eestkõnelejaks valitud mees inglise keelt grammatiliste vigadeta rääkida. Meestest ei jää muljet, et neile füüsiliselt viga oleks tehtud.
Videos on eestkõnelejal kästud öelda, et perekonnad survestaksid Eesti valitsust ja et valitsus pole nende päästmiseks midagi teinud.
«Klassikaline väljapressimise taktika,» kommenteeris üks pantvange tundev inimene.
«Eks selliste kriiside puhul ikka öeldakse, et riik ei tee midagi. Nad kindlasti teevad – kaks inimest on Eesti sinna kohapeale saatnud ja nad on kontaktis kahe Prantsuse tiimiga, kellel on Liibanoniga pikk koostöö,» ütles Jüri Käosaar.
«Eesti teeb kõik, mis võimalik. Ilmselt varjatakse mehi Süürias ja ilmselt on nad mitte riigivanglas, vaid mõne rühmituse käes,» lisas ta.
Kollase lindi kampaania
Kas Eestile on esitatud lunarahanõue või mingeid muid nõudmisi, ükski ametiisik ei ütle.
Möödunud laupäeval, paar päeva enne, kui eile ilmunud video väidetavalt on salvestatud, algatas Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves pantvangide toetuseks kollase lindi kandmise kampaania. Facebookis oli eilseks liitunud 11 500 kaasamõtlejat.
Meeste lähedased mõistavad, et presidendi algatus ei too mehi koju, kuid on märgiline toetusavaldus, mis kedagi ei kahjusta. See annab perede arvates eesti inimestele võimaluse näidata oma toetust pantvangide vabastamiseks astutavatele sammudele.
Presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul on riigipea pidevalt informeeritud ametkondadevahelise kriisikomisjoni tegevusest. «President teab väga hästi, et Eesti koos oma liitlastega kasutab kõiki võimalusi, et pantvangistatud kaasmaalased võimalikult kiiresti elusa ja tervena koju tagasi pääseksid,» ütles ta.
«Selle nimel käib iga päev ja iga tund tegevus, mis ei katke enne, kui pantvangid on kodus,» kinnitas Sildam ja lisas, et kõigi tehtavate sammude avalikustamine ei aita lõpplahendusele kuidagi kaasa.
Isa jälgib uudiseid
Käosaare sõnul ei toeta ta nõudmisi, et iga päev peaks pantvangidest meedias kõnelema.
«Kui midagi uut pole öelda, siis pole mõtet ka rääkida,» ütles ühe röövitu isa, kes pidevalt jälgib araabia maadest tulevaid uudiseid. «Olen info täpsustamiseks isegi araabiakeelset uudist guugeldades tõlkinud.»
Pantvangide peredega välisministeerium iga päev ei suhtle, kuid infot jagatakse alati enne, kui midagi Eesti meediasse jõuab.
Eelmine pantvangidest tehtud video laaditi Youtube’i 20. aprillil (kasutajakonto thekidnaper2011 – toim). Selles videos pöördusid seitse eestlast Liibanoni peaministri, Saudi Araabia kuninga, Jordaania kuninga ja Prantsusmaa presidendi poole.
Eelmisel nädalal teatas Eesti välisministeerium, et videoläkitus pärines Süüria pealinnas Damaskuses asuvalt IP-aadressilt. Liibanoni uudisteportaal Naharnet on lisaks väitnud, et uurijad teavad ka video ülesriputajate nimesid ja aadresse ning et eestlaste eest on küsitud lunaraha.
KOMMENTAAR
Alan Fraser
julgeolekufirma AKE Group analüütik
Videost on näha, et pantvangidel on habe ajamata, samamoodi nagu eelmises videos, kuid see ei tähenda tingimata, et neil pole ligipääsu elementaarsetele sanitaartingimustele. Raseerimata näod jätavad emotsionaalsema kuvandi, mis töötab lunaraha saamisel inimröövijate kasuks.
Nüüd paistab olevat selge, et inimröövi motiiv ei olnud ideoloogiline, sest pärast kaht videot ei ole esitatud ühtki nõudmist ega tehtud ühtki ideoloogilist avaldust. See võib olla positiivne märk, sest võib tähendada, et nende vabastamiseks piisab lunaraha tasumisest.
[Eestlaste] ütlused, mis annavad mõista, et olukord on nende jaoks muutunud tõsisemaks, on röövijate poolt tahtlikud. See väide võib vastata tõele, kuid on samuti tõenäoline, et röövijad üritavad avaldada survet valitsusele ja pereliikmetele, et nad rahuldaksid nende nõudmised.
Eesti valitsus ei saa avalikult inimröövijatega läbi rääkida, seega isegi kui nad seda teevad, suurendab see avaldus riigisisest survet, et nad lahenduse leiaksid. Samuti suurendab see survet peredele, et nad lunaraha maksaks, kui see on röövijate nõudmine.
[Ratturite] ütlus, et [Eesti] valitsus on nende osas alla andnud, on röövijate tahtlik taktika, millega nad tahavad suurendada avalikkuse survet valitsusele, et see tõestaks, et riik nende heaks midagi ette võtab.
Kuigi seda, et läbirääkimine võib viia meeste vabanemiseni, võib pidada positiivseks, venivad säärased läbirääkimised sageli pikale, nagu on vihjanud ka Eesti välisminister.
Tema avaldusest võib välja lugeda, et valitsus võib olla [röövijatega] kontaktis, arvatavasti läbi vaheisikute, kuid seda täie kindlusega väita ei saa.