Uus helkurikampaania šokeerib vaatajaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader helkurikampaania reklaamist.
Kaader helkurikampaania reklaamist. Foto: Repro

Oktoobri lõpul alustas maanteeamet uut helkurikampaaniat, mis tekitab vastakaid arvamusi, ent mis just tänu šokeerivale sisule oma eesmärki täidab.


Kampaania «Ära unusta helkurit, Sind on raske unustada!» teleklipis kujutatakse rõõmsalt mööda sügislehtedest sillutatud teed surnuaiale kiirustavat tüdrukutirtsu, kel kaasas endajoonistatud pilt emast.

Ta peatub värske haua ees ja voldib paberi lahti: «Tere, emme! Me joonistasime täna koolis pilte ja mina joonistasin sind. On ju ilus? Tead, ma tõin sulle helkuri ka, et saaksid koju tagasi tulla.» Tüdruk asetab helkuri valgele ristile.

Kahtlust pole – kes televisiooni reklaamipauside ajal kanalit ei vaheta, sellele jääb nähtu ka eredalt meelde. Ja ajab diskuteerimagi.

Näiteks netiportaali Tarbija24 kasutajad arutlevad elavalt ka raadioreklaami üle, kusjuures esimese sissekande tegija Mari tunnistab: «JUBE! Kuidas saab sellist reklaami teha??? Kui ma seda kuulsin, ma nutsin kodus mingi tund aega ja siiani tuleb meelde see lapse (väikese tüdruku) hääl ja kuidas ta räägib oma surnud emaga ja palub tal koju tulla...Praegugi tulevad pisarad silma...»

«Kui tavaliselt oleme helkurite reklaamides kasutanud n-ö heatahtlikku suunamist, siis sel korral töötasime šokeeriva kampaania välja taotluslikult,» kinnitab maanteeameti liikluskasvatuse osakonna juhataja asetäitja Urve Sellenberg.

Tema kureerimisel on helkurit kasutama ärgitavaid kampaaniaid korraldatud juba 1996. aastast saati. «Tahame panna täiskasvanuid mõtlema selle üle, kas ja kui vajalik helkur ikkagi on ning miks täiskasvanud inimesed neid pahatihti ei kanna,» ütles Sellenberg. Idee käis välja reklaamibüroo AGE McCann.

«Siiski mõtlesime kaua, kas äkki peaks kajastama hoopiski isade teemat, sest liiklusõnnetuste statistika järgi juhtuvad õnnetused eeskätt meestega,» lisab Sellenberg.

Ta toob näiteks, et igast kümnest pimedal ajal õnnetuses kannatanud jalakäijast on kaheksa just mehed. «Ometi leidsime, et meestelegi peaks emotsionaalselt mõjuma just tõik, et laps kaotab vanema.»
Kampaaniat korraldab maan­teeamet koostöös politseiametiga.

Pime aeg on ohtlik

•    2007. aastal hukkus asulavälisel teel pimedal ajal 12 jalakäijat. Tänavu on 10 kuuga pimedal ajal hukkunud juba 15 jalakäijat.
•    Pimeduses näeb autojuht lähitulede valgusvihus jalakäijat 30–40 meetri kauguselt, helkurikandjat aga 130–150 meetri kauguselt.
Allikas: maanteeameti koduleht

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles