/nginx/o/2008/10/01/78830t1hdbac.jpg)
Selle nädala alguses kadus ootamatult netioksjonifirma Minibid.ee, jättes maha teadaolevalt seni suurimad võlad – mängurite sõnul jäi kätte toimetamata kokku üle poole miljoni krooni eest võidetud kaupa.
«Pealtnägija»: netioksjon kadus poole miljoniga
5. november 2008, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on viimane intsident, mis varjutab niigi kahtlase mainega internetioksjonide äri, selgub tänasest rahvusringhäälingu telemagasinist «Pealnägija».
Eestlased alles ravisid SMS-laenude haavu, kui aprilli alguses maabus siin uus fenomen, mis ajab päid segi ja tühjendab taskuid – interneti kiiroksjonid.
Eestit tabas tõeline buum: poole aastaga alustas üle 20 kiiroksjoni pidaja ja pea iga nädal toob mõne ostuhasarti kütva portaali juurde. Samas on mitu saiti juba võlgade ja pettusekahtluse saatel kadunud.
«See on nagu kunagi kullapalavik Ameerikas, kui kõik tormasid kulda kaevandama, aga lõpuks praktiliselt keegi rikkaks ei saanud. Aga labidamüüjad said väga rikkaks,» iseloomustas toimuvat finantsfoorumi Tarkinvesor.ee asutaja Kristjan Lepik.
«Pealtnägija» sukeldus selle äri köögipoolele ja avastas, et lihtsameelsel on tõesti suur tõenäosus rahast ilma jääda.
Skeem on nutikas. Klassikalise oksjoniga sarnaneb see ainult esmapilgul. Põhierinevus on, et raha ei kuluta mitte ainult oksjoni võitja, vaid kõik osavõtjad. Iga hinna tõstmine maksab – näiteks 10 krooni.
Teine erinevus on, et haamrit vibutava džentelmeni asemel tiksub taimer – iga uue pakkumise tegemiseks on aega näiteks kaks minutit. Ja kolmandaks – hinda saab korraga tõsta ainult mõne sendi haaval. Siit ka rahvasuus levinud nimi: sendioksjonid.
Aga nii vilunud mängurid kui mitmed oksjonikorraldajad ise väidavad, et särava fassaadi taga käib kohati räpane mäng.
Kui esimesed signaalid sai tarbijakaitse juba suve algul, siis tänaseks on kiiroksjonite kohta tehtud kümme ametlikku kaebust. Neist kuus puudutavad Hinnaralli.ee lehekülge, mis ei toimeta võidetud kaupa kätte.
Professionaalid kahtlustavad aga hoopis peenemat pettust. Näiteks Eesti suurima võidusummaga mängur Rauno Rüngas kinnitas, et tema arust tõstavad teatud oksjonikeskkonnad kunstlikult hindu, venitavad oksjone ja muudavad käigult reegleid nii, et klient saab lõpuks piki näppe.
Muuseas väidab Rüngas, et suurimate hulka kuuluva saidi Bidoloo.ee statistika näitab absurdseid trende. Nende signaalide alusel pöördus tarbijakaitse oktoobri alguses ka majanduspolitseisse.