Kapsamüüja peab läbima kadalipu

Kui tahate turul maailma parimat, omavalmistatud hapukapsast müüa, siis ei piisa vaid lühikesest ankeedist. Kirja tuleb panna, kus, kunas, kui palju ja kuidas hapukapsast on tehtud, käia ära tervisekontrollis ning panna valmis kohvi ja koogid järelevalveametniku võimalikuks külaskäiguks. Fotol on Tallinna keskturul müüdavad hapukapsad. Foto: Priit Simson

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaar­osakonna juhataja Hendrik Kuuse sõnades, et hapukapsa müüjal piisab kauplemiseks vaid ühe ankeedi täitmisest, peitus poolik tõde. Ta unustas mainida, et memmel on veel terve hulk kohustusi.

«Ma ei tulnud selle peale, et elementaarseid asju üle korrata,» vastas Kuusk küsimusele, miks ta ei rääkinud eelmisel nädalal kohustustest, mis järgnevad pärast ankeedi täitmist.

Kuuse sõnad olid, et pärast ankeedi täitmist ei pea memm enam midagi tegema. Isegi vastust ei pea ankeedile ootama. Kuid selgus, et vanaprouad, kes näiteks hapukapsa või -kurgiga turul kauplevad, peavad täitma veel enesekontrolliplaani, omama tervisetõendit ja olema oma koduköögis valmis veterinaar- ja toiduameti (VTA) järelevalveametniku külaskäiguks.

Kuuse sõnul on tegu toiduseaduse üldnõuetega. «Ei ole raske võtta lauasahtlist vihik, panna kirja oma põllu kapsad ja millal ma neid hapendasin,» ütles ta ja selgitas, et see tähendab sisuliselt oma väikese raamatupidamise olemasolu.

Probleemi paberite täitmises ametnik aga ei näe ja nimetas nõuete täitmist elementaarseks hügieeniks. «Inimesed on mugavad olnud ja teatud asjad ehk ära unustanud, ma usun, et nad teavad ja mäletavad täpselt, mis paberid neil olema peavad.»

Aastaid tegutsenud Saaremaa väikeettevõtja, Koplimäe talu peremees Olev Müür peab enesekontrolliplaani täitmist parajaks peavaluks. Kuigi mees on pabereid täitnud mitmeid kordi, siis ütles ta, et alles nüüd laabub kirjutamine enam-vähem ladusalt. Müür selgitas, et plaani täitmine nõuab sügavat teoreetilist mõtlemisoskust.

Enesekontrolliplaan nõuab täpselt toidu tehnoloogilise käitlemise kirjapanekut, kus on kirjeldatud, mida, kuidas, kust, kellelt ja kui palju on toidu valmistamiseks hangitud. «Lihtsamas vormis täitsin mina 14–15 lehekülge,» märkis Müür.

Mahepõllunduse sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa sõnul nõuab VTA ka erinevaid keemilisi analüüse, näiteks tootmises kasutatava vee proove.

VTA juhi Ago Pärteli sõnul on kogu turg võrdsustatud jaemüügiettevõttega. Nõudeid kapsamüüjale ta suureks ei pea. «Enesekontrolliplaan on elementaarne algarvestus, samuti tervisetõend, mis peab kõigil olema,» ütles ta ja tõi näite, et lahtise tuberkuloosiga inimene ei tohiks tootmisega tegeleda.

Inimese koju pole Pärteli sõnul ükski ametnik jõudnud. «Ta külastab kodukööki vaid siis, kui midagi tõesti viltu läheb.»

Eile arutas nn hapukapsaseaduse valupunkte riigikogu maaelukomisjon. Komisjon leidis esimees Kalev Kotka sõnul, et kapsa müügiga seotud bürokraatia on mõistlik. «Nõuded on formaalselt, sest seni pole keegi kapsamüüjate juurde neid nõudma läinud,» ütles Kotkas.

-------------------------------------------------------

Ametnikud jätsid poole enda teada

Väljavõte põllumajandusministeeriumi pressiteatest 12. novembril 2008:

• Toiduseaduse eesmärgiks on tagada ohutu toit « /.../ 2006. aastal jõustunud toiduseaduse muudatusega ei keelustata ühtegi valdkonda. Pigem vastupidi, kui varem oli ainuvõimalikuks variandiks tunnustamise protseduuri läbimine, siis nüüd lisandus teatud ettevõtete puhul võimalus oma tegevusest järelevalveasutust üksnes teavitada. Teavitamine on lihtne andmete edastamine (nimi, aadress, valdkond) Veterinaar- ja Toiduametile ning seda on võimalik teha nii interneti kui posti teel. Toidu turustamisel tuleb järgida ka vastavaid hügieeninõudeid.

• Üldine ettevõttest teavitamise nõue on oluline selleks, et järelevalveasutusel oleks olemas info nende ettevõtete ja inimeste kohta, kes meie toidulaua eest hoolt kannavad. Samuti on seeläbi järelevalveasutusel võimalus kontrollida, millistes tingimustes seda toitu tehakse, sest turuletil või poes paistavad sageli toidud ühtemoodi isuäratavad välja.

• Nende puhul, kes müüvad näiteks turul mitteloomseid esmatooteid, mida ei ole töödeldud (kartulit, kapsast või muud sarnast), kehtib teavitamise osas erisus. Nimelt võivad nad müüa üksnes müügipileti alusel ning Veterinaar- ja Toiduametit sellest teavitama ei pea.