Kersna loobus Edgar Savisaare tõttu sportlaste galaõhtu juhtimisest

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordiaasta tähed eile hilisõhtul Estonias: olümpiahõbe Jüri Jaanson (vasakult), paraolümpia pronks ujumises          Kardo Ploomipuu, olümpiahõbe Tõnu Endrekson, aasta treener Vesteinn Hafsteinsson, kolmikhüppaja Kaire Leibak ja olümpiakuld Gerd Kanter.
Spordiaasta tähed eile hilisõhtul Estonias: olümpiahõbe Jüri Jaanson (vasakult), paraolümpia pronks ujumises Kardo Ploomipuu, olümpiahõbe Tõnu Endrekson, aasta treener Vesteinn Hafsteinsson, kolmikhüppaja Kaire Leibak ja olümpiakuld Gerd Kanter. Foto: Peeter Langovits

Kui teleajakirjanik Vahur Kersna sai nädala algul Estonia kontserdisaalis peetava aasta parimate sportlaste autasustamise galaõhtu käsikirja, jäi ta sellega tutvudes mõttesse hetkel, mil nägi, kes ulatab auhinna olümpiavõitja Gerd Kanterile.



Stsenaariumis oli nimelt kirjas, et aasta parimaks meessportlaseks kuulutatud kettaheitjale Kanterile annab kullakarva Kristjani kuju Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Miks Savisaar, vaagis Kersna. Ja päris siis elukaaslaselt Liinalt, et kui keegi temalt küsiks, kes on kõige ebasportlikum inimene Eestis, keda ta pakuks.Vastuseks kõlas: Savisaar.

Kersna mõistis, et kui naine arvab nagu temagi, ei saa ta olla eksinud – Savisaar pole õige inimene andma spordiinimeste väärikal üritusel auhinda Pekingi olümpiavõitjale. Sportlasele, kes Kersna sõnul paistab nagu päike kogu Eestimaa kohal ning sisendab inimestele rõõmu ja usku, et meie, eestlased, oleme ka millekski suureks suutelised.

Vähe sellest, et Savisaar pole spordimees – ka tema erakonda ümbritsevad skandaalid panid Kersnat mõtlema. «Arvestades, kuidas viimastel nädalatel on keskerakondlikust ladvikust kukkunud kaitsepolitsei õunakorvi küpseid vilju pots ja pots, siis see ei ole vist õige hetk olla [Savisaarel] sellise koha peal,» lausus Kersna Postimehele.

Ja kolmandaks, selgitas Kersna, on ta alati hinnanud Kanterit ja tema meeskonna tööd kõrgelt just sellepärast, et nad on püüdnud jõuda maailma tippu puhtalt, keelatud vahendite abita. Kui aga aasta parima auhinna annab talle keskerakondlane Savisaar, tähendaks see Kersna silmis Kanteri saavutustele justkui varju heitmist ja puhta spordi naeruvääristamist.

Sedasi jõudiski Kersna järeldusele, et olgu Savisaar kui tahes veetlev ja sümpaatne inimene ning olgu tema poliitilised-ideoloogilised vaated millised iganes – «igaühel on õigus oma põhimõtetele,» nentis ta –, kuid tema ei saa juhtida õhtut, kus mittespordimees, kelle lähikondseid rapsib kapo ja kes ise on pruukinud karjääri jooksul ridamisi kahtlasi võtteid, annab üle kõige tähtsama auhinna.

Nõnda saatis Kersna gala­etendust «Spordiaasta tähed 2008» korraldavat Eesti Olümpiakomiteed konsulteerinud lavastajale Jaanus Rohumaale teate, et ta magaks paremini, kui ta sellel üritusel ei osaleks.

Kui Kersna äraütlev otsus Rohumaani jõudis, oli too kostnud, et saab temast sada protsenti aru. Eile keskpäeval enne galaetendust Postimehega vesteldes möönis Rohumaa, et oli kevadel, kui andis EOK-le nõusoleku õhtu konsultandiks hakata, avaldanud arvamust, et auhinna üleandjateks oleks paslikum kutsuda kultuuritegelased kui poliitikud.

Pärast äraütlemist sai Kersna kõne EOK presidendilt Mart Siimannilt, kes põhjendas Tallinna linnapea osalemist galal tõsiasjaga, et Eesti spordi suurimad toetajad on omavalitsused, kelle seast on omakorda suurim toetaja Tallinna linnavalitsus.

Siimann väitis, et Kersna oli loobumisotsuse teinud stsenaariumi esialgse tööversiooni põhjal, ja lisas, et telemehele tehtud kõne ajaks oli ta otsustanud, et parimat meessportlast autasustab kultuuriminister Laine Jänes ning Savisaar annab auhinna parimale noorsportlasele.

Kersna ütles, et kuna ta oli oma ei juba öelnud, ei hakanud ta seda muutma ega millegi üle kauplema, vaid jäi enda juurde kindlaks, et Savisaar ei ole sobivaim inimene sportlaste galaõhtul osalema. Ta soovitas enda asemele modell Carmen Kassi kõrvale õhtu juhiks näitleja Veikko Tääri.

«Minu kõrvalejäämine on protest selle vastu, keda me ühiskonnas väärtustame,» seletas Kersna. «Kui me tunneme Kanteri üle au ja uhkust, siis see, kes annab sportlastele üle auhindu, peab olema sama väärikas, lugupeetav ja austusväärne. See on minu sõnum.»

Galaõhtu ühe korraldaja, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg väitis, et Kersna on äraütlemiseks esitanud otsitud põhjused. Ta märkis, et Kersnal on parajasti kiire tööaeg, sest ta peab aasta eelviimaseks päevaks kokku panema kahetunnise intervjuusaate «Helenduvad olendid» ja aasta alguseks ette valmistama muusika- ja vestlussaadete sarja «Täna õhtul…» avalöögi Tõnis Mäega.

Kersna väitis vastu, et nende saadete tegemine talle ajalisi probleeme ei tekita ning ta jõuab kõigi toimetamiste kõrvalt ka kaheaastase pojaga pargis jalutamas käia. «Kõik on kontrolli all,» kinnitas ta. «Ma ei ole selline, et võtan 20 asja kaela, et pean olema igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke.»

2008 parimad


Eile õhtul kuulutati 54. korda välja Eesti parimad sportlased. Valiku tegid spordiajakirjanikud, rahvas ja spordialaliidud, kelle antud punktid liideti. Juba teist aastat järjest tunnistati parimaks meessportlaseks Gerd Kanter.



Meessportlane:

1. Gerd Kanter (5+5+5) 15 punkti


2. Tanel Leok (4+4+3) 11


3. Kaido Höövelson (3+3+2) 8


4. Mikk Pahapill (2+2+4) 8


5. Ain-Alar Juhanson (1+1+0) 2



Naissportlane:

1. Kaia Kanepi (5+5+5) 15 punkti


2. Kaire Leibak (4+4+4) 12


3. Triin Aljand (3+3+3) 9


4. Jelena Glebova (1+2+0) 3


5. Kati Tolmoff (0+1+2) 3



Võistkond:

1. Sõudmise kahepaat koosseisus Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson / OM (3+3+3) 9 punkti


2. Sõudmise neljapaat koosseisus Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä / EM (1+2+2) 5


3. Eesti võrkpallimeeskond


(2+1+1) 4



Treener:

1. Vesteinn Hafsteinsson (3+3+3) 9 punkti


2. Tatjana Jaanson (2+2+2) 6


3. Avo Keel (1+0+1) 2



Noorsportlane:

1. Kaire Leibak (5+5) 10 punkti


2. Rein Taaramäe (2+4) 6


3. Jelena Glebova (4+1) 5



Läbi aegade on aasta edukaima sportlase valimisel kõige rohkem – üheksa korda – triumfeerinud trekirattur Erika Salumäe. Talle järgnevad seitse esikohta noppinud suusataja Kristina Šmigun-Vähi ning parima meessportlasena viiel korral võidurõõmu tundnud tõstja Jaan Talts ja jalgrattur Aavo Pikkuus.



Esimeseks pärjatuks osutus aga Feliks Pirts, kelle kuulitõuketulemus 17.01 andis 1955. aastal Euroopa hooaja edetabelis neljanda koha. Esimese naisena valiti 1957. aastal parimaks sportlaseks ujuja Ulvi Voog.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles