Parem kui horoskoop

Aastavahetus Viljandis. Foto: Maarja Möldre

Lugege meie väärikate ja vahvate kaaskodanike sihiseadeid ja ennustusi alanud aasta kohta, sest igaühel neist on teile midagi olulist öelda.

Kuigi Eestis näib olevat kombeks usaldada homse kohta sõnu seadma pigem ettemääratud saatust kuulutavaid salateadlasi ja kaardimoore, tahtsime meie teada, mida arvavad need, kes tunnevad hästi päristeadusi ning otseses või ülekantud tähenduses juhatavad kenasti kokku laulvaid koore. Maailmas ja homses on loomulikult palju tundmatut, ent headele tulemustele saavad eeldusi luua kindlasti ka inimesed ise. Oma olemise vundamenti ladudes või moodsamaks kohendades tasub olla elujaatav keerukate aegade kiuste.
----------------------------------------------------------------------
1.Mida toob 2009. aasta teie arvates Eestile ja maailmale?
2.Mis peaks selle aasta jooksul juhtuma või tehtud saama, et saaksime hiljem tagasi vaadates aastat kordaläinuks pidada?
----------------------------------------------------------------------

Marju Lauristin
Tartu Ülikooli emeriitprofessor:

1. Usun, et järgmine aasta toob meile tõsist uute teede otsingut. Kui praegu veel mõned inimesed mõtlevad, et ikka saab vanamoodi asju edasi ajada, siis tegelikult tuleb uuendada nii majanduse arengut kui ka poliitika tegemise viise.

Majanduses peaksime leidma võimalikult palju Eestile eripäraseid ja sobivaid nišše. Pole mõtet keskenduda ühe suure Nokia otsimisele. Inimestel peaks kõikjal olema julgust ja võimalusi ise ettevõtlusega tegeleda, ka igas pisikeses maakohas. Eksport on muidugi tähtis, kuid suurte ketiettevõtete asemel peaksid meil olema omanurga tooted, kõrvalmaja ettevõtted. Peab lihtsalt proovima ja katsetama. Samuti peaks rohkem olema ühistegevust – laenuühistud juba hakkavad tekkima –, ühistegevus on see, mis rasketest aegadest üle aitab saada.

Poliitika tegemises tuleks euroreegleid ja -norme hakata arukalt ja mõistusega võtma. Päris naljakas on vahel, kuidas meie ametnikud igast kirjatähest kinni peavad. Tulin hiljuti Saksamaalt ja seal polnud küll näha, et euronõuded oleksid kusagil takistanud inimesi oma kaupa turul müümast. Kõik kohad täis huvitavaid omatooteid. Meil aga kiputakse euronõudeid liiga kramplikult järgima.

2. Tuleva aasta kordaminekuks võib ilmselt lugeda seda, kui saame järgmise aasta lõpus öelda, et 2010 kõik stabiliseerub ja inimesed valmistuvad uueks tõusuks. Loomulikult ei saa seda pimesi ootama jääda, selle nimel tuleb meil kõigil pingutada. Siis me loodetavasti lõpetame järgmise aasta teadmisega, et saime hakkama.

Kersti Kaljulaid
Euroopa Kontrollikoja liige:

1. Julgeks loota, et see aasta toob meile harjumise olukorraga, kus kõik ei lähe hästi. Igaüks peab hakkama jälle ise midagi välja mõtlema, ei saa kõiki kaasavedavale tõusulainele loota. On raske plaani teha, sest kõik mõni aeg tagasi arvesse võetud konstandid on siiski osutunud muutujateks. Järelikult tuleb reageerida kogu aeg ja kiiresti, mitte otsida Ideaalset Plaani.

2. Kui majanduslangus ei andnud alust veidraks eelarvekäitumiseks meist majanduslikult võimsamate riikide poolt – ohtrate riigiabi võtetega kodumaiste töökohtade säilitamise nimel meie kaasa minna ei jaksa ja meie jaoks on siis ohuks väljatõrjumine sihtturgudelt. Kui Maastrichti eelarve tasakaalu nõuet suudeti täita. Kui tööpuuduse kasv jäi mõõdukaks. Kui riik jaksas olukorras, kus ettevõtjad reageerisid toimuvale kogu aeg ja kiiresti, julgustada, toetada, aidata ja hoida heitumast neid, kes kippusid hammasrataste vahele jääma. Kui saame öelda, et oli küll raske, aga säilitasime rahu ja leidsime hulga nutikaid lahendusi, mis meile veel pikka aega abiks on ka pärast seda, kui kriis on möödas.

Arvo Valton
kirjanik:

1.  Ennustamine on väheviljakas tegevus, küll aga tuleks tegelda visioonidega, oma tegevusala kavandamisega ja kavandatu teostamiseks vajalike vahendite leidmisega. Kirjanik kavandab uusi teoseid ja küllap ta oma plaane ka realiseerib, kui ta just tühiunistaja ei ole.

Arvan, et elu läheb normaalselt edasi nii Eestis kui ka maailmas. Kellele meeldib hädaldada, eks tehku seda, aga kindlasti vaevab see ennekõike teda ennast. Praegu räägitakse ülearu palju kriisidest, aga need tulevad ja lähevad, see on alati nii olnud. Et mitte hätta sattuda, tuleks valmis olla muutusteks, teisiti tegemisteks ja kui vaja, ka tegevusala vahetamiseks. Valdavalt oleneb ju inimesest endast, kuidas ta muutuvates oludes toime tuleb ja ise tegutseb – sellest on vähe abi, kui ootad, et keegi teine su probleemid ära lahendab.

2. Järgmiselt aastalt on paljugi soovida, osa neist asjust kuulub kindlasti soov­unelmate valda, osa aga võiks vägagi hästi teostuda. Et aga piirduda oma tegevusalaga, nagu küsitud, siis soovin, et see ülisoodus olukord, mis on meie iseseisvusaastatel valitsenud Eesti kultuurielus, ei halveneks ei vaimses ega materiaalses mõttes. See tähendab muu hulgas ka seda, et meie loojad (teadlased ja insenerid sealhulgas, aga ka oskustöölised) ei jätaks maha oma sünnimaad paremate loometingimuste otsingutel (vähe, kes neid mujal leiab, keegi neid ju kuhugi ei oota) või kui käiaksegi kusagil maailma avastamas, siis tuldaks võimalikult pea tagasi uute teadmiste ja ideedega, et neid rakendada nimelt Eestimaa hüvanguks.

Hõimuliikumise-huvilisena soovin ma, et Eesti ja eestlased pööraksid senisest hoopis enam tähelepanu meie idapoolsetele sugulasrahvastele, kes elavad nii kultuurilises kui olmelises mõttes meist halvemini. See tähelepanu, andmine nii vaimses kui materiaalses mõttes on vajalik ennekõike meile endile, see teeb meid paremaks ja suuremaks nii isikutena kui rahvana.

Anto Raukas
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, geoloog:

1. Majanduses on alati olnud paremaid ja halvemaid aegu. Oleks lihtsameelne loota, et praegune majanduslangus leevendub mõne aastaga. Selleks on vaja oma kümmekond aastat. Eriti raskes olukorras on suurriigid, sealhulgas tohutu välisvõlaga Ameerika Ühendriigid ning peamiselt naftast ja gaasist õilmitsev Venemaa. Eesti-sugune väikeriik on paindlikum ja elab rasked ajad kergemini üle, pealegi oskame me ka tagasihoidlikult ja kokkuhoidlikult elada, kui elu meid selleks sunnib. 2009. aasta tuleb maailmale ja Eestile raske, kuid on kindlasti parem kui 2010. aasta.

2. Eesti vajab kiiresti haldusreformi ning see tuleb ellu viia jõuliselt, nagu Lätis. Ilma selleta ei õnnestu meil ka haridusreform. Samuti tuleb lõpule viia maa- ja omandireform, mille senine käik ja lõpetamatus teeb häbi kogu riigile. Võrdluseks võiks tuua eduka ja kiire maareformi pärast Vabadussõda. 2009. aasta peab kujunema murranguliseks ka riigi energiamajanduse vallas, et kindlustada meid lähikümnenditel stabiilse ja taskukohase kodumaise elektriga. Valmimisjärgus olev energiamajanduse arengukava ei sisenda lootust, et olukord paraneks. Juba selle lähtealused on savijalgadel. Praegu on veel aega vajakajäämisi siluda.

Andres Lipstok
Eesti Panga president:

1. Lõppenud aasta tähtsaimaks märksõnaks terves maailmas oli finantskriisi süvenemine ja üldine majanduslangus. Finantskriis on raputanud majanduskeskkonda terves maailmas ja need muutused mõjutavad ka Eesti majanduse arengut järgnevatel aastatel. Tõenäoliselt on järgmine aasta kogu maailma majandusele, seahulgas Eestile veel raske. Eesti jaoks tähendab Euroopa Liidu majandusmahu kahanemine eelkõige eksporditulude ja töökohtade vähenemist, sealjuures teeb finantskriis juurdepääsu laenuressursile raskemaks.

Samas on hea märkida, et globaalse majanduskriisi mõjul on alanenud inflatsioonisurved ning hindade langust on oodata ka edaspidi. Samuti on alanenud intressid kogu Euroopas ning selle tulemusel alanevad ka Eesti elanike intressikulud. Lisaks paraneb Eesti majanduse välistasakaal ehk me ei ela enam nii palju võlgu ning see tähendab, et sõltume vähem laenude kättesaadavusest ja peame kulutuste tegemist hoolikamalt läbi mõtlema.
Vaatamata eelseisvale üsna keerukale aastale peab Eesti majandus oma konkurentsieeliseid kindlasti ära kasutama efektiivsuse tõstmiseks. 2009. aasta on parim aeg uueks kasvuks valmistumiseks, viies riigis läbi vajalikud muudatused. Uus kasvutsükkel eeldab varasemaga võrreldes enam uuendusmeelsust nii era- kui ka avalikus sektoris.

2. Kui oleme aasta pärast tehniliselt valmis euro kasutuselevõtuks ja teinud kõik endast oleneva, et täita Maastrichti kriteeriume, siis võib aastat igati kordaläinuks lugeda. Sellega seoses tuleb ka mainida, et järgmise paari aasta ülesanne on taastada riigi tulude ja kulude tasakaal ning viia riigi eelarve taas ülejääki. Aasta pärast oleks hea meel tagasi vaadates tõdeda, et valitsus on teinud selle eesmärgi täitmisel tõsiseid jõupingutusi.

Erik Puura
Tartu Ülikooli ehnoloogia­instituudi direktor:

1. Aasta 2009 toob nii maailmale kui Eestile kaasa mõtteviiside muutuse. Järjepanu oma tarbimist ja mugavusi suurendades muutus ajaga kaasas käiv tavainimene üha rohkem tarbimissõltlaseks. Minu jaoks oli 2008. aasta indikaator ammutuntud põhitõest, et ühel hetkel hakkavad ammenduvad ressursid ja suurenevad riskid tarbimise kasvule piire seadma.

Ilusaks motoks 2009. aasta kohta oleks ilmselt «hoiame kokku» – ja seda nii kulutamist piirates kui abivajajaid enda kõrval märgates ja aidates. Lisaks vajame üha enam abi, et meeletu tormamise käigus oma tervist säilitada ja kas või ajutiselt tagasi maa peale maanduda. Sellest kõigest kooruvad välja ka tehnoloogilised arengusuunad: energiasäästu tehnoloogiad, stressi maandamise tehnoloogiad, tervisliku eluviisi tehnoloogiad. Väikesel riigil nagu Eesti on üks peamine positiivne eelis – uusi ideid on võimalik kiiresti käima lükata –, ning üks peamine puudus – kohalike elanike arv ja turg on väga väike. Meie tootmise ja halduse ebaefektiivsus tulebki eelkõige sellest, et inimesi on liiga vähe ja sisemine konkurents liiga tugev. Iga uue idee ja toote arendaja peab Eestis juba alguses püstitama küsimuse, kuidas edasi maailma liikuda.

2. 2009. aasta on Eestis korda läinud juhul, kui tõuseb inimeste eluiga. Kuidas seda saavutada, võib igaüks ise edasi mõelda.

Hannes Kuhlbach
Riigi Kinnisvara ASi arendusosakonna juhataja:

1. Eelkõige toob algav aasta maailma ja sellega järjest enam lõimuva Eesti jaoks selguse, et ei ole võimalik elada üle oma võimete. See arusaam on küllalt valus, et kohe mitte aktsepteeritud saada, kuid oma halastamatus aususes puhastava ja kainestava loomuga. Inimkond on kogu oma sotsiaalse eksistentsi vältel ihanud luksuslikumat, muretumat, vähema tööga ja vaevaga elukorraldust. Groteskselt on see viinud sisutu võidujooksuni stiilis «kellel on suurem, rohkem, vägevam». Kas siis auto, maja, laev, lennuk või mis iganes esmasest tarbimisväärtusest väga kaugele nihkunud uhkuseasi. Naabrist parem, keskmisest suurem, Eestis ainukordne – need epiteedid iseloomustavad meie igapäevast kõnepruuki, meediat ja väärtushinnanguid rohkem kui kunagi varem. Just sellepärast arvan, et
2009. aasta tuleb hea, sest esialgsele tarbimisest võõrutamise pohmelusele peaks aasta edenedes järgnema kaine hinnang, mida on ikka äraelamiseks tarvis ning mis on meile kaela määritud ja mittevajalik. Staatusesümbolite ostmine kahaneb juba selgelt – automüügi kukkumine ja kinnisvarakrahh on selle tõestuseks. Ma arvan, et oma eluviisi muutmine heas mõttes on väljakutse nii kodanikule kui Eesti riigile tervikuna. Less is more olgu aasta motoks.

2. Usun, et paljude eesmärk on alanud aastal ära maksta mõni laen, mis hulludel aastatel otsese hädavajaduseta sai võetud. Vähemalt mitte juurde laenata. See tähendab, et igakuiselt enda kätte jääva rahasumma pisikegi suurendamine oleks kordaminek.

Juhan Kivirähk
sotsioloog:

1. Kasvanud aastanumber eelmisel aastal alanud majanduslangusele leevendust ei too, kriis süveneb. Nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis näeme ühelt poolt soovi parandada koostööd ja otsida ühiseid lahendusi, teiselt poolt egoistlikku püüdu keerukast olukorrast ise kasu lõigata. Kas peale jääb koostöötahe või konfliktid ja konkurents? Soovin esimest, kardan teist. Kriis on küll juba suurendanud riikide valmidust rahvusvaheliselt koordineeritud sekkumiseks, kuid samas kahandab paljude pingekollete olemasolu maailmas võimalusi usaldavaks koostööks.

Ka Eestis napib usaldust. 2008. aastal demonstreeris Eesti kodanikuühiskond oma tugevust, kuid poliitika tegemine on endiselt kapseldunud vaid erakondade mängumaaks.
Keerulised ajad ja kodanike kasvav aktiivsus võiksid olukorda muuta ning tuua kaasa senisest enam koostööd poliitikute, ettevõtjate ja kodanikuühenduste vahel. Samas seisavad tänavu ees kahed valimised, mis erakondade koostöötahet just ei suurenda.

2. Tuleks üritada muuta valimiste protsessi selliselt, et valimistulemusi ei otsustaks mitte erakonna rahakoti paksus, vaid sisulised ideed ja tegevusplaanid. Algust võiks teha valimiskampaania kulutuste piiramisega. Valimisdebatid peaksid looma võimaluse üle-eestiliste kodanikuühiskonna mõttetalgute jaoks, mille vajadusest Marju Lauristin aasta lõpul kirjutas.

Indrek Sirk
vandeadvokaadi vanemabi (Brett & Soop):

1. Aastakümneid on õiguskuulekus olnud eestimaalase jaoks pigem ebameeldiv kõrvalkohustus, kui tavaline käitumisharjumus. Okupandi kehtestatud seadustest kõrvale nihverdamine oli pigem au- kui häbiasi. Seetõttu saime aastaid õudusega jälgida kriminaalstatistika järjekindlat tõusu ning ebaloomulike surmade osas oleme maailmas esirinnas. 2008. aasta andis positiivse signaali seoses liiklus- ja tulesurmade olulise vähenemisega. Selle taga on järelevalvetegevuse suurendamine. Läinud aastale tagasi vaadates võib ilmselt igaüks tõdeda, et liiklust ohjavaid politseinikke on tänavatel rohkem näha ning teame tuleohutusest.

2. Aastalt 2009 ootan inimlikust lollusest tingitud õnnetuste jätkuvat vähenemist. Seejuures võiks inimeste ajend õiguskuulekaks käitumiseks tulla pigem sisemisest harjumusest kui karistuse hirmust. Enamik kehtestatud reeglitest on mõistlikud ja vajalikud. Isegi kui me ise seda nii ei arva. Seaduserikkumine ei ole enam ammu protest okupandi vastu või vabadusvõitlus – elame iseseisvas riigis ning oma reeglite järgi. Aasta 2009 võib lugeda kordaläinuks, kui tule- ja liiklussurmade arv väheneks veelgi, kuid karistatud inimeste arv ei kasvaks. Et mõistlik käitumine tuleks inimese vabast tahtest, mitte hirmust.

Andres Kasekamp
politoloog:

1. Uus president Barack Obama taastab USA maailmaliidri rolli, ent on võimatu täita kõiki talle pandud ootusi. Ennekõike peab Obama jagu saama ülemaailmsest finantskriisist. Majanduslanguse süvenemine kahandab USA võimet jõuliselt suunata muid protsesse maailmas. Tema edu mõjutab ka Eesti heaolu ja julgeolekut.

Suur osa võõrvägedest, kaasa arvatud Eesti omad, lahkuvad Iraagist. Samal ajal intensiivistub sõjategevus Afganistanis ning ainult väga hea õnne korral ei ole Eesti vägedel seal uusi ohvreid.

NATO laienemine itta soikub. Venemaa surub peale oma «uue Euroopa julgeoleku arhitektuuri» algatuse, millele lääneriigid peavad ühiselt leidma mingi positiivse vastuse, jäädes samas kindlaks oma väärtustele.

2. Euroopa Liidu Lissaboni leping võib-olla siiski jõustub, kui iirlased teistkordsel rahvahääletusel seda pooldavad. See annaks aluse ELi tõhustamiseks, mis peaks olema ka Eesti huvides. Vähemalt saame tänavu teada, kas Lissaboni leping maetakse lõplikult maha või mitte. Pikemas perspektiivis on maailmale vast kõige olulisem kokkuleppe saavutamine uue kliimalepingu sõlmimiseks ÜRO kliimakonverentsil Kopenhaagenis detsembris.

Richard Villems
Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Biokeskuse direktor:

1. Üks tuntud Inglise ajakiri analüüsis äsja oma ekspertide ennustusi 2008. aastaks – pea kõik olulised neist (USA presidendivalimised, nafta hind, rääkimata finantssektorist) osutusid ekslikuks. Välja arvatud viimane ennustus: «Kindlasti toob aasta kaasa ka olulisi muutusi, mida me ei suuda praegu märgata.»

2. Esiteks: oleks teretulnud, kui Eesti jõuaks oma energiapoliitika tuleviku kavandamisel otsusteni, mis võimaldavad hakata sihipäraselt tegutsema selle nimel, et meil oleks valitud suunal võtta – nii kümmekonna aasta perspektiivis – ka oma inimkapital. Kui kavandatavasse kuulub tuumaenergeetika, ei ole see väljakutseks mitte sedavõrd meie võimekusele leida raha, kuivõrd suutlikkusele rajada intellektuaalne infra­struktuur.

Teiseks kaudselt: 17. detsembril avaldas Soome peaministri kantselei teate, et vastusammuna majanduslikule surutisele otsustas valitsus märgatavalt tõsta Soome ülikoolide, Soome Akadeemia, tippkeskuste ja TEKESi finantseerimist, ühtekokku 700 miljoni euro võrra. Sama tegi Soome eelmise majanduslanguse ajal 18 aastat tagasi. Edukalt.

Enn Tarto
Eesti Memento Liidu esimees, endine riigikoguliige:

1. Iseseisev, lääne orientatsiooniga parlamentaarne Eesti Vabariik jääb 2009. aastal püsima. Riigi, omavalitsuste ja abivalmis kaaskodanike toel suudetakse abistada hätta sattunud kodanikke, eelkõige lapsi, vanureid, töötuid, kodutuid ja teisi majanduskriisist tulenevate kõige raskemate probleemidega (näljahäda, kodutus) toimetulemiseks.

Eesti Vabariigi kaitse- ja julgeolekustruktuurid tõstavad riigi esmast kaitsevõimet, et toime tulla nii sisemaiste kui välismaiste ohtudega veel enne NATO sekkumist ja hiljem koos tegutsedes. Maailma riigid suudavad 2009. aastal leevendada ülemaailmset majanduskriisi ning vältida uut külma sõja järgset ulatuslikku maailmasõda.

2. 2009. aasta on korda läinud, kui eestlaste iive on positiivne – lapsi sünnib rohkem kui lahkub kaaskodanikke. Kõikidele soovijatele peab jätkuma lastehoiu, lastesõimede või lasteaedade kohti. Hoia, Jumal, Eestit!

Ants Soots
XXV laulupeo kunstiline juht:

1. Ei teagi, sest globaalses majanduses, poliitikas, maailmas üldse käib suur osa asjadest kõrgelt üle meie peade. Pigem mõelgem sellele, mida meist igaüks saab muuta, anda aastasse 2009. Uskugem rohkem sellesse, et 2009 tuleb paljuski seda nägu, mida «oma asja» ajades õigeks peame. Öeldakse, et kujunenud (kujunevas) majandusolukorras muutuvad ehk ka inimeste väärtushinnangud ja ellusuhtumine tervemaks.

Võib-olla mõistetakse sel aastal rohkem, et ei saa tahta aina uut, ja veel rohkem uut, seda nii asjades, suhtlemises, reisides, kontsertkavades, kõiges. Süveneb pinnapealsus, üha uue tarbimisihalus, teisisõnu – oleme kaotamas sidet olnuga, oskust näha väärtusi olnus. Kõik siin maailmas oleks justkui vaid ühekordseks tarbimiseks. Tsivilisatsioon ei alga minust ega ka lõpe minuga!

2. Laulupidu. 25. korda tuleb meie rahvas koorilaulu ja pillimänguga kultuurilise iseolemise rituaali toimetama. Peost kiirgav vägi aitab meil hakkama saada intresside, protsentide ja indeksitega.
 

Maarja Jakobson
näitleja:

1. Praegu on veider aeg. Uudised on halvad, ennustused veel halvemad. Mu sõpru ja lähedasi pole majanduslangus veel tabanud, ise olen noore emana samuti riigi poolt põhilisega kindlustatud. Loen vahel õhtuti internetist uudiseid ja arutan endamisi, et ei tea, kas päike ikka hommikul tõuseb. Nii masendav on kohati… ja siis tuleb juba naer peale.
Ma mõtlen, et me oleme Nõukogude Liidu lagunemise üle elanud, meie ei peaks ju midagi kartma. Või on see just vastupidi? Esimest korda pika aja jooksul meil on, mida kaotada, nii et hirm on seda suurem?

2. Soovin meile kõigile loovust ja paindlikku meelt tulevaga toimetulemiseks. Kui lapsed on terved (ise muidugi ka) ja sõda ei tule, siis on kõik hästi. Leiba peaks meile selles maailmanurgas veel jaguma. Head 2009. aastat!

Jelena Skulskaja
kirjanik:

1. Kui minu käest päritakse, mida ma ootan ja loodan, meenutan Juhan Viidingu luuleridu: «Oo kui suured on mu soovid: / tahan kirjutada ära / ühe elu nägemuse.» Mõistsin juba aastate eest, et luuleridade varju peituv elu on palju huvitavam ja tähtsam kui elu keset karget tegelikkust. Seal, luules, valitseb õnnest hoopis teine arusaam, seal on edu tuua iga sündmus, mis sünnitab luuleridu ja metafoore: õnnetu armastus, sõprade reetmine, iseenda nõrkused ja eksimused. Seal, luules, ei saa astuda otseteed, ei saa püüelda arusaadava ja mõistetava kõne poole: me ei ole prohvetid ega agitaatorid, meie kõnet tuleb võrrelda muusikaga.

2. Tahan soovida kõigile oma kolleegidele head uut luuletuste, romaanide ja näidendite aastat. Meil on teistest inimestest palju enam vedanud, sest meil on võimalik valada sõnadesse kõik, mis meiega toimub. Ma olen kindel, et 2009. aasta ei peta meie ootusi ja lootusi ning annab meile sadu ettekäändeid istuda kirjutuslaua taha.