Vaid mõne nädalaga on oma lõpu leidnud neli haruldast merikotkast. Neist üks on tänaseks lahatud ja kuigi tulemused süvendasid mürgistuskahtlust, pole selle võimalik allikas siiani selge.
Surnud kotkastest leiti lahkamisel mürgijälgi
14. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lahatud kotkas oli väga heas toitumuses, tal oli rohkelt rasvavaru,» kirjeldas riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni direktori asetäitja Agu Leivits möödunud aasta lõpus Läänemaalt surnuna leitud merikotkast.
«Kindla peale võib öelda, et lind ei surnud kurnatusse ega nälga ning tal polnud siseparasiite,» rääkis Leivits. Väheusutavaks pidas ta ka viiruse või mõne nakkushaiguse levikut.
Linnu sulgedel ega seedeelundkonnas polnud ka jälgi naftasaadustest, mis välistab võimaluse, et kotkas oleks hinge heitnud reostuse tõttu. Küll aga erinesid linnu maks ja seedeelundkond normaalsest.
«Maks oli pehme ja kahjustunud. Samuti oli kahjustatud seedeelundkond ja lind põdes kopsupõletikku,» seletas Leivits. «Näib, nagu oleks tegemist mürgistusega, kuid on väga raske midagi kindlat väita.»
Kas ja kus Eestis saaks kolmele ülejäänud linnule täpsemaid analüüse teha, praegu alles arutatakse. «Isegi Soome lindude puhul on neid analüüse Saksamaal tehtud,» lausus Leivits ning lisas, et ehkki on kaalutud võimalust saata linnud lahkamiseks Tartusse Eesti Maaülikooli laborisse, pole seegi veel kindel.
Merikotkaste suremisele saadi jälile möödunud aasta lõpus, kui esimene linnulaip leiti Läänemaal Martna vallas ühest taluõuest. Mõni päev hiljem teatati keskkonnatelefonile, et Nõval on haige merikotkas. Samuti leiti haige kotkas Hiiumaalt.
Haiged linnud viidi Nigula metsloomade taastuskeskusesse, kus Hiiumaalt leitud lind suri. Nõvalt leitud kotkas paraneb jõudsalt ning taastuskeskuse juhataja Kaja Kübara sõnul on lootust lind juba sel nädalal vabadusse lasta.
Eelmise nädala lõpus leiti kotkalaibad ka Pärnumaalt ja Viljandimaalt.
Kuidas kotkad mürgi otsa sattusid, võib vaid oletada. Kuna tegemist on röövlinnuga, võis neile saatuslikuks saada mõne teise looma mürgisus. Näiteks on praegu palju närilisi, kährikuid ja rebaseid, kellest kotkad toituvad. Need loomad aga puutuvad kokku põllumajandusmürkidega ning neilt võivad mürgid edasi kanduda..
Ka on välja pakutud, et lind võis süüa ulukitele mõeldud vaktsiine. Kübar aga seda varianti tõenäoliseks ei pea. «Kuna vaktsineeritud on aastaid, siis oleks selliseid asju varemgi välja tulnud,» seletas ta.
Eile anti taastuskeskusele teada järjekordsest imelikult käituvast linnust Viljandimaal.