Kuigi keegi ei keela gümnaasiumidel kevadel oma lõbuks sisseastumiskatseid korraldada, ei tohi koolid üleeilse riigikohtu lahendi valguses nende tulemusi õpilaste 10. klassi vastuvõtmisel arvestada.
Kohus: gümnasistid selgugu katseteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile sai lahendi ligi kaks aastat kestnud kohtuvaidlus, mis algas sellest, et Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium (GAG) keeldus 10. klassi vastu võtmast sama kooli üheksanda klassi lõpetanud Ken Aavikut, kuna poisi sisseastumiskatsed ei olnud piisavalt head.
Vaidlus läbis kõik kohtuinstantsid ja ajaks, mil see riigikohtusse jõudis, polnud kõne all enam niivõrd Aaviku õppimisvõimalused ühes pealinna eliitkoolis, vaid see, kas koolid üldse tohivad arvestada vastuvõtmisel laialt levinud sisseastumiskatseid. Poiss ise asus õppima teise kooli ja loobus kohtus nõudest kohustada GAGi teda vastu võtma.
Nagu üleeile selgus, on koolid aastaid seadust valesti tõlgendanud – põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) lubab 10. klassi vastuvõtmisel arvestada vaid õpilaste põhikooli lõpueksami hindeid ning lõputunnistuse hindeid, otsustas riigikohtu kolmest kohtunikust koosnev halduskolleegium. Sisseastumiskatseid teha ei keela koolidel küll keegi, kuid nende tulemusi arvestada ei tohi, ütles riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane.
Tõlgendusvõimalust pole
Nagu riigikohtu lahendist järeldub, on praeguses seaduses lihtsalt auk – puudub säte, mis lubaks koolidel, haridusministeeriumil või omavalitsustel kehtestada gümnasistide vastuvõtmiseks süvaõppega eliitkoolile vajalikke spetsiaalseid katseid või muid kriteeriume.
«Järelikult puudub võimalus arvestada gümnaasiumidesse sisseastumisel muid näitajaid kui põhikooli õppeainete aastahindeid ja lõpueksamite hindeid,» kinnitas Kuklane.
Kuklase sõnul siin mingit kaksipidist tõlgendusvõimalust ei ole. «Sisseastumiskatsete alusel gümnaasiumiklasside komplekteerimist ei saa pidada õiguspäraseks. Koolid peaksid edaspidi riigikohtu seisukohaga arvestama,» ütles ta.
Seetõttu võib eeldada, et tänavu kevadel koolid gümnaasiumidesse sisseastumiskatseid ei korralda, kuna tulemustega arvestada kõrgeima kohtuvõimu korraldusel nagunii ei tohi.
Selline olukord ei jää siiski kestma ja juba tuleval aastal on sisseastumiskatsed tõenäoliselt taas õpilaste kevadvaheaega rikkumas, kuna probleemist teadlik haridusministeerium on valmis saanud uue PGS eelnõu, mis laseb süvaõppega eliitkoolidel neile vajalikke vastuvõtukatseid korraldada.
«Valitsuses heaks kiidetud eelnõu lahendab selle küsimuse ja siis saab lähtuda juba konkreetselt gümnaasiumi nõuetest, mitte üksnes põhikooli lõputunnistusest,» ütles haridusminister Tõnis Lukas.
Koolijuhid marus
Kuna pole lootust, et uus seadus enne hilissügist jõustuma hakkaks, tuleb tänavu lähtuda vastuvõtmisel vaid 9. klassi lõpueksamitest ja õppeainete aastahinnetest, nagu riigikohus otsustas. See aga ajab pealinna eliitkoolide juhid marru.
Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma nentis, et ebaõiglane oleks jätta gümnaasiumist välja need õpilased, kel suurepäraste täppisteaduste tundmise kõrval on tunnistusel mõne humanitaaraine kehvem hinne.
«Õppekavad on koolides erinevad. Oluline on, kas õpilane suudab reaalainetes niimoodi mõelda, et ta saab meie õppekavaga hakkama,» märkis ta.
«Reaalkool kavatseb jätkuvalt arvestada vastuvõtmisel nii õpilase numbrilisi tulemusi kui ka katseid,» kinnitas Polma isegi kavatsust teadlikult seadust rikkuda. «Koolielu vajab elamist vaatamata vigastele seadustele.»
Seevastu Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi nentis löödult, et teeb nii, nagu käsib tööandja ehk Tallinna haridusamet. «Teeme siis nii, nagu sotsialismiajal oli, kõik ühtemoodi,» märkis ta kibedusega.
Samas jäi koolijuht esialgu lootma imele, mis võimaldaks lütseumil siiski katseid arvestada. «Jumal, kui palju on ühiskonnas lahendamata probleeme ning nüüd hakatakse torkima seda, mis toimib normaalselt,» pahandas Leesi.
Pika kohtutee läbinud ja lüüa saanud GAGilt Postimehel eile kommentaari saada ei õnnestunud. «Mul ei ole praegu mitte midagi öelda, tahaks enne asjatundjatega nõu pidada,» ütles direktor Hendrik Agur.
Tallinna reaalkooli 10.a klassi õpilased riigikohtu otsusest
Kert Pütsepp
Sisseastumiskatsete kaotamine oleks ebaõiglane nende õpilaste suhtes, keda huvitavad stabiilsete hinnete asemel hoopis süvendatud teadmised mingist õppeainest. Põhikoolide tase on Eestis erinev, nn eliitkoolide õpilastele kipuvad ühtlustatud riigieksamid olema jõukohasemad. Paraku on reaalsus, et suurepäraste hinnetega õpilane ei pruugi õppeainet tegelikult üldse vallata.
Karl Tarvas
Sisseastumiskatsed on väga vajalikud. Keskmised hinded näitavad vaid tublidust ja järjepidevust, katsed aga seda, kuidas sa tegelikult materjali omandanud oled. Riigieksamid on liiga lihtsad ja nende põhjal ei saa tegelikku taset eristada. Katsed aga aitavad määrata, kas sa sobid soovitud kooli või mitte.
Kaspar Puksand
Arvan, et sisseastumiskatsed gümnaasiumisse on väga vajalikud, et eristada õpilaste tegelikku taset. Saada põhikooli lõputunnistusele head hinded ja sooritada hästi riigieksameid suudab ju peaaegu igaüks, kuid õpilase tegelikku taset näitavad vaid koolide sisseastumiskatsed.
Kadi Liis Saar
Gümnaasiumisse sissesaamist ei tohiks vaid lõputunnistuse hinnete ja riigieksamite tulemuse järgi arvestada mitmel põhjusel. Esiteks ei ole koolide hindamiskriteeriumid võrdsed, teiseks ei ole lõpueksamite tase nii kõrge, et selle põhjal oleks koolil võimalik otsustada. Väga häid tulemusi on ju palju. Keele-, reaalainete või muu süvaõppega koolid tahavad aga oma õpilastena näha lapsi, kes on võimekad just sellel alal.
Mari Mägi
Sisseastumiskatsed on vajalikud, kuna hinnete väärtus on erinevates koolides erinev. Riigieksamid aga on palju kergemad kui tavalised ülesanded meie koolis. Reaalkoolis peab hea hinde saamiseks palju rohkem pingutama kui näiteks minu eelmises koolis. Siin loevad ja tähendavad teadmised, mitte hinded.