Reiljan tahab relvaluba tagasi

Endise keskkonnaministri ja kauaaegse Rahvaliidu juhi Villu Reiljani süüdimõistev kohtuotsus erakonda õnnelikuks ei tee. Foto: Toomas Huik

Jõgeva politseinike käsul viis Villu Reiljan oma neli jahipüssi ja ühe püstoli eelmise aasta lõpul kohaliku relvainspektori juurde hoiule, nüüd käib poliitik kohut, et relvi tagasi saada.

Järgmisel nädalal arutab Tartu halduskohus Reiljani kaebust Jõgeva politseijaoskonna otsuse peale, millega veteranpoliitik pidi loobuma relvaloast.

Jõgeva politsei tegi vastava otsuse mullu 13. oktoobril, enam kui pool aastat pärast seda, kui riigikogu võttis Reiljanilt saadikupuutumatuse ja lubas mehe kohtu alla anda.

Lõuna politseiprefektuuri pressesindaja Remo Perli märkis, et Reiljan tõi relvad ise jaoskonda ära. Samas vaidlustas Reiljan otsuse, viidates sellele, et relvaseaduse paragrahv, mis käsib kohtu alla antud inimeste relvaloa tühistada, on vastuolus põhiseaduse sättega isikuvabaduste kohta.

«Küsimus on selles, et kas ikka on õigusriigis nii, et kui kellelgi tuleb mõte kedagi milleski kahtlustada, siis hakatakse inimese õigusi piirama, lambist,» põhjendas riigikogulane Reiljan politsei relvaloa otsuse vaidlustamist kohtus.

Aga mida Reiljan jahimehena tunneb, kui püss on käest võetud?

«Kui ma midagi tunnen, siis see on asi, mida ma ei hakka arutama teiega,» märkis rahvaliitlane Reiljan.

«Metsaminekut ei ole keegi mul keelanud ega jahilkäimist,» jätkas Reiljan. «Kui ma ei tohi [püssi paugutada], siis ma seda loomulikult ei tee, aga jahil võin ma käia.»

Väidetavalt käis Reiljan oma relvadega viimati põdrajahil mullu 4. oktoobril, tühjade kätega ta ei jäänud.

Jahimees, Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektor Margus Leivo ütles, et kirgliku jahimehe jaoks on relvade ära võtmine väga suur löök. «Relvade äravõtmine näitab, et riik inimest ei usalda,» lausus Leivo. Endine poliitik märkis, et Reiljan sobib oma inimtüübilt hästi igasse jahiseltskonda, sest tema jutud ja naljad rikastavad seda.

«Villu ei ole see kirglik jahimees, kes hommikul mõtleb, et kui täna jahtima ei pääse, siis on maailm otsas. Tema on rohkem looduses kõndija ja loodusetundja ning loomulikult jahimees,» ütles Leivo.

Enne maadevahetuse ja Tallinna Rävala puiestee maja müügiga kohtu alla minekut armastas Reiljan vahetevahel ajakirjanduses rääkida oma jahimehelugusid. Eriti uhke oli ta 1997. aastal Hiiumaal lastud viieharuliste sarvedega põdrapulli üle.

Kerkis ka kahtlus, et ettevõtja Andres Sarri andis Reiljanile meelehead, kui tegi ministrile välja kuluka jahireisi Aafrikasse. Kapo ega prokuratuur ei suutnud neid kahtlusi tõestada.

Poliitiku arsenal    

Vintpüss Merkel-2001-E
•    Kvaliteetrelvade valmistamisele spetsialiseerunud tootja relv, hinnanguline väärtus
60 000 krooni.

Vintpüss Sauer-202-Classic
•    Saksamaa ühe vanema relvatootja, maailmakuulsa firma J.P. Sauer & Sohn toodang, hinnanguline väärtus 28 000 krooni.



Kaheraudne sileraudne püss IŽ-27-E
•    Toodetud Venemaal Baikali relvatehases, hinnanguline väärtus üle 3000 krooni.



Vintpüss Mossin
•    Ajaloolise väärtusega vintpüss, mida kasutati massiliselt Teises maailmasõjas ning ka Eesti Vabadussõjas, hinnanguline väärtus 3000 krooni.

Püstol CZ-92
•    Tšehhi tuntud relvatootja Ceskázbrojovka a.s. Uherský Brod (CZUB) kaheksalasuline käsirelv, hinnanguline väärtus ligi 2000 krooni.