Lapsetoetuste äravõtmise idee võib valitsusliidu tülli ajada

Pooleteise kuu vanuse Triina Mia Marii ema Triin Sternhofi sõnul on lapsetoetuste kärpimine absurd. «Mähkmeid osta ei saa ja nii jookseb tütar siis palja pepuga toas ringi,» ütles ta. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi peaminister Andrus Ansip teatas eile, et lisaeelarvete kärbete paketti kuulub ka loobumine kõigile makstavast 300-kroonisest lapsetoetusest, on senise süsteemi muutmine väheusutav kas või sotsiaaldemokraatide ühese vastuseisu tõttu.

Ilmselt külvas paljude lapsevanemate hinge ärevust valitsusjuhi kinnitus, et riigi kulusid taas koomale tõmbava negatiivse lisaeelarvega lõpetatakse ära kõigile võrdse lapsetoetuse maksmine, mille asemele tuleb vajadusepõhine toetus.

«Kärbete pakett sisaldab laustoetustest – nagu kõigile makstav lapsetoetus – loobumist vajadusepõhiste asemel ning kärpeid, mis on seotud SKT vähenemisega näiteks kaitsekulutustes,» ütles Ansip eile valitsuse pressikonverentsil.

Ansipi taga on ka Reformierakond. Peaministri erakonnakaaslase ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Taavi Rõivase sõnul on lapsetoetuste süsteemi muutmine teema, mis tekitab kindlasti palju tähelepanu. «Toetused on alati olnud tabuteema, aga raskel ajal tuleb neid natuke avada,» ütles ta ja lisas, et kärpesummadest rääkimine oleks veel ennatlik.

Rõivase sõnul ei ole riigieelarves praegu ilmselgelt selliseid miljoneid kroone, mille kärpimine ei oleks valus. «Selge on aga, et kui tahame praegusest majandusseisust võimalikult kiiresti ja väheste kadudega välja tulla, on eelarve kärpimine vajalik,» ütles ta.

Rõivase sõnul on esmatähtsad need toetused, mis lähevad kõige rohkem abi vajajatele, näiteks pensionäridele ja paljulapselistele peredele. «Kärpimine ongi oluline, et nende asjade jaoks oleks kindlasti raha,» selgitas ta.

Kuigi Rõivase sõnul on veel vara rääkida, kellelt lapsetoetus lähikuudel ära võetakse, rääkis ta erinevatest variantidest. Näiteks kaalub tema erakond võimalust, et esimestele lastele mitte toetust maksta ja keskenduda neile, kellel on rohkem lapsi.

«Kõigile võrdne toetuste maksmine ei ole riigi jaoks efektiivne, vaid efektiivne oleks see kolmandast lapsest alates, ja siis, kui toetuse summa on suurem,» ütles Rõivas.

Sedavõrd radikaalne toetuste maksmise muudatus vajab põhjalikku seadusemuudatust, milleks peavad kokku tulema riigikogu enamuse hääled.

Sotsiaaldemokraadid võimuliidu ühe osapoolena on ühemõtteliselt niisuguse pöörde vastu. «Kindlasti ei tohi peretoetusi, mis on riiklik sotsiaalpoliitiline meede, asendada sotsiaalabiga,» sõnas riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor. «Minu fraktsioon heidetaks erakonnast välja, kui selline asi läbi läheks. Seda asja ei tule.»

Samal teemal on Nestor Ansipiga vaielnud juba üle poole aasta. Tema sõnul ratifitseeris riigikogu 2000. aastal Mart Laari valitsuse palvel Euroopa sotsiaalharta, mis ei luba teha lastel vahet nende vanemate staatuse või sissetuleku alusel.

«Vajadusepõhise toetussüsteemi korral ei teeks riik poliitikat, vaid annaks sotsiaalabi. Kui peaminister on küsinud, miks ta peab lapsetoetust saama, siis ütlen, et palun loobu sellest, see võimalus on alati olemas,» rääkis Nestor. «Sotsiaaldemokraadid on põhimõtteliselt vastu, et ühiskonnas tekib kaastundlik pilk – ah teie perekond on siis see, kes lapsetoetust saab.»

Tema sõnul räägib lapsetoetuste koomaletõmbamise vastu ka pragmaatiline pool. «Kui hakata piiri tõmbama ja välja selgitama, millise sissetulekuga vanemad saavad lapsetoetust, siis selle piiri administreerimine ise muutub nii kulukaks, et kogu asi kaotab mõtte,» märkis Nestor.

Esimesele ja teisele lapsele makstav toetus võrdsustus 2004. aasta riigieelarves. Vanemate sissetulekutest sõltumatult makstavate lapsetoetuste süsteemist loobumine oli kõne all mullu, kui nn krokodillide komisjon otsis eelarvest kokkuhoiukohti. Tollased debatid lõppesid tõdemusega, et Euroopa sotsiaalharta ei luba lapsi ebavõrdselt kohelda.

Kärpimise ootel

Toetused kehtiva eelarve alusel:
Liik    Saajaid    Toetus    Kulu
            (kroonides)    (kroonides)
Sünnitoetus    15 920    5000    79,6 mln
Lapsetoetus    261 763        1,1 mld
Sellest
esimene laps    169 363    300    609 mln
teine laps    70 400    300    253 mln
kolmas ja iga järgnev laps    2200    900    237 mln
Lapsehooldustasu    40 423        226 mln
Vanemahüvitis    18 209    10 171 (keskmiselt)    2,22 mld
Allikas: 2009. aasta eelarve seletuskiri, saajate arv näitab prognoosi