Täna jõustub seadusesäte, mis keelustab inimeste käsutuses olevad tääknoad, muutes nii sajad kollektsionäärid ja talumehed pahaaimamatult seaduserikkujateks.
Tääknuga sattus ootamatult keelustatud relvade hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris riigikogus kinnitatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmisseadus lisab tääknoa ja teleskoopnuia nende külmrelvade loetellu, mis on tsiviilkäibes keelatud. Tääknuga puudutav keeld tekitab hämmingut antiigikaupmeestes, kes ennustavad segaduse teket.
Lisaks arvukatele relvahuvilistele kollektsionääridele on tääknuga ka paljudel taluperedel, kes on seda aastakümneid kasutanud seatapul. Samuti võetakse see relv vahel jahile kaasa.
Ostmiseks on tarvis luba
Tallinnas Raekoja platsil asuva antiigipoe müüja Alar ei kauple praegu ühegi täägiga, kuid on nendega palju kokku puutunud. Väärtuslikemate, graveeringutega tääkide hinnad ulatuvad 2000 krooni kanti.
«Olen kõik ära müünud. Pole veel seadust lugenud, aga kuuldused on siia jõudnud. Karta on, et edaspidi sõltuvad asjad politseiniku tujust, mida ta tääknoana tõlgendab ja mida mitte,» tõdes antiigipoe müüja. «Kokku on kõik üks suur jama.»
Talle on arusaamatu, miks riik läheb üha uute keeldude teed. «Kõige enam tapetakse inimesi ju kööginugade ja kirvestega.»
Külmrelvadest on keelu all kasteet, kasteetnuga, teraspiits, aga ka torketääk. Samas on lubatud pistodad, kortikud ja pussid.
«Tääknoa kasutamine ei haaku tsiviiltoimingutega, vaid selle põhifunktsiooniks on tulirelva külge kinnituva täägiga torke sooritamine. See kuulub tulirelva juurde lahingtegevuses kasutatavaks lähivõitluseks,» põhjendas siseministeerium sügisel selle muudatuse algatamist.
Ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo selgituse kohaselt on tääknoad ka praegu tsiviilkäibes piiratud ja neid saab osta vaid loa alusel.
«Muudatus tõstab selle võrdseks torketäägiga, sest nende kasutusotstarve ja ohtlikkuse aste on võrdväärne,» märkis Heinsoo.
«Kui tääknuga ei ole võimalik kinnitada relva külge ja see vastab jahinoa tunnustele, siis on selle käitlemine lubatud piiramata tsiviilkäibes oleva relvana,» pakkus Heinsoo seadusele laia tõlgendamisruumi.
Jõustub üleminekuajata
Üldjuhul kehtivad piirangud ka tseremoniaalsetele ja ohututele paraadtääkidele. See sõltub Heinsoo sõnul relva otstarbest ja ehituslikest parameetritest.
Leebemalt suhtub riigivõim ka ajaloo- või kultuuriväärtusega relvadesse, mille kollektsioneerimiseks on Heinsoo sõnul vaja aga kollektsioneerimisluba. Teisalt ei ole ühe tääknoa omanik veel kollektsionäär.
Postimeest konsulteerinud jurist oli imestunud, et muudatus jõustub ilma üleminekuajata, mis võtab inimestelt võimaluse oma relvadest õigeks ajaks vabaneda.
«Nüüd rikuvad nad tahtmatult seadust, panevad toime väärteo,» sõnas ta.