Ränkraske kärpimise koorma all vaaruv võimuliit on viimasel ajal talitanud vastupidi oma tegevusplaanile – ühiste ettepanekute asemel imbuvad meediasse pooltoored või koguni libateated eelarveraha kokkuhoiu kohta.
Kärpeagoonia nõrgestab võimuliitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile jahmatas avalikkust Eesti Päevalehe uudis, justkui kaaluks Reformierakond võimalust lõpetada ajutiselt riigi maksed töötajate teise pensionisambasse, et suunata nii vabanevad miljardid 1. aprilli pensionitõusu päästmisse.
Erakondade liidrid kinnitasid kohe, et pensionireformi põhimõtteid ei kõigutata ning riik ei tagane varem inimestele antud lubadustest. Küll aga külvas valeinfo umbusku ja närvilisust niigi stressis valitsusliidu partnerite vahele, kel tuleb õige pea kärpeotsused ära langetada. Oma blogides võttis sõna kolm tipp-poliitikut.
Õhkkonna mürgitamine
«Igasugune ettepaneku tegemine ajakirjanduse vahendusel ei ole tark tegevus. Peale segaduse, suure arvu hämmelduses või lausa vihaste inimeste ja kahtlaselt suure hulga vastukäivate uudisklippide ei saavuta me midagi. Siin ei ole võitu. Mitte kellelegi,» märkis sotside fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle väitel ei tule riigi panuse kaotamine kogumispensionisse kõne allagi.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus nimetas anonüümsetele allikatele tuginenud lugu üheselt valeks.
«Anonüümseks jääda sooviva «sõbra» poolt väikese spini õhku laskmist oleks praktiline vältida. Sest kui käima läheb varjatud võidujooks, kes suudab võimalikult kiiresti ja palju teisele ebapopulaarseid ideid külge kleepida ja seeläbi teistele palju ebamugavusi tekitada, siis mürgitab see õhkkonna kiiresti,» hoiatas Pentus.
Igal juhul tragöödia
Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi omistas juba suvel tagasi lükatud «hullu mõtte» kogumispensionide kohta rahandusministeeriumile.
«Olukord on võrreldes suvega kordades hullem ja kõik on kuulutanud, et tabusid ei tohi olla,» kirjeldas ta eelarveseisu. «Viis või kaheksa miljardit krooni, keegi ei näi ette kujutavat, et selle kärbe on igal juhul tragöödia. Mitte mingitest valimislubadustest pole jutt, vaid inimeste heaolust ja töökohtadest.»
Isamaa ja Res Publica esimees Mart Laar leidis teisipäevases Postimehes, et suutmatus kärbetes kokku leppida tähendaks Eestile katastroofi, mille järel muutub koalitsiooni jätkamine küsitavaks.
Kärpekohti
• pensionitõusu vähendamine või ärajätmine
• esimesele lapsele toetuse maksmise lõpetamine
• kaitsekulutuste suures mahus mahatõmbamine
• tee-ehituse raha vähendamine