/nginx/o/2009/02/01/126320t1hb5a6.jpg)
Sotsiaalminister Maret Maripuu ametialane ebaõnnestumine viis jaanuaris Reformierakonna toetuse valijate seas vabalangusesse.
Maripuu saamatus viis Reformierakonna toetuse
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
1. veebruar 2009, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turu-Uuringute küsitlusele vastanud 786 inimesest toetab koalitsiooni juhtivat erakonda vaid tagasihoidlik 16 protsenti küsitletutest. See tähendab, et kuu ajaga jõudis reformipartei toetus kukkuda rekordilised seitse protsenti.
«Ega siin ilmselt muud põhjust pole kui Maripuu juhtum,» pakkus populaarsustabelis 21 protsendiga esikoha hõivanud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnistas, et 7-protsendine langus on märkimisväärne. «Mingi osa sellest on kindlasti sotsiaalministeeriumiga seonduv, kuid paratamatult peame me juhtiva valitsusparteina kandma ka raskete otsuste keerulisust,» ütles Michal. «Kulude kärpimine ei ole kunagi populaarne tegevus.»
Michali väitel ei tasu kuu ajaga toimunut siiski üle dramatiseerida. «Ma olen juba aastaid öelnud, et nende uuringute puhul on tähtis pikaajaline protsess, mitte see, kes kui palju iga kuu protsendipunkte endale kogub.»
Kui Reformierakond välja jätta, on teiste parlamendiparteid toetus laias laastus varasemaga samaks jäänud, langused on olnud protsendi või kahe suurused. Kõigi kolme valitsuspartei toetuse langus näitab politoloog Anu Tootsi arvates seda, et eelarvekriis hakkab jõudma valijate teadvusesse.
«Ja kui ei suudeta anda inimestele selgeid sõnumeid, mida eelarvega teha tuleks, nii kuhjubki inimeste seas eetiline kriis,» ütles Toots. «Ma olen väga nõus ajakirjanik Anvar Samosti märkusega, et riigieelarve kärpimisega tegeleb praegu üks arusaamatu kamp.»
Tema sõnul on inimestele arusaamatu, miks arutatakse riigieelarve probleeme vaid kolme erakonna siseselt.
«Kusjuures paljud otsustajate ringis olevad isikud pole riiklikus laiemas mõistes mitte keegi, ei juhid nad parlamendis midagi ega ole muudelgi riiklikult olulistel ametikohtadel,» ütles Toots. «On kamp poliitikuid, kuid vähe spetsialiste. Miks ei võiks praeguse eelarvekriisi arutelu juures viibida näiteks mõni ekspert Eesti Pangast.»
Paljud küsitletutest ei tahtnudki eelistust ühelegi erakonnale anda. Nii vastas 10 protsenti küsitlutest, et ei eelista ühtegi erakonda, 12 protsenti teatas aga, et ei oska lihtsalt kedagi pakkuda.
See, et umbes veerand vastanuist ei suutnud või ei tahtnud oma eelistust välja öelda, peaks poliitikuid murelikuks tegema. «See on selge ohu märk ja näitab, et rahvas läheb raskel ajal poliitikast üha kaugemale,» ütles Toobal.