Eesti muinsuskaitse ümarlaud esitas riigiasutustele ettepanekutepaketi, millega soovitakse erinevate muinsuskaitsevaldkonna objektidele ja ettevõtmistele maamaksu soodustusi, riiklikke laenugarantiisid ning muid soodustusi.
Ümarlaud tahab riigilt muinsuskaitsele rahalist tuge
3. veebruar 2009, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4. märtsil 2008 tööd alustanud Eesti muinsuskaitse ümarlaud saatis 2009. aasta jaanuarikuus riigikogule, regionaalministrile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, justiitsministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile, kultuuriministeeriumile ja muinsuskaitseametile terve rea ettepanekuid muinsuskaitsevaldkonda puudutavate probleemide lahendamiseks, vahendas ümarlaua pressiteade.
Ümarlaud kogus kokku oma töörühmades aasta jooksul tehtud mõttetöö tulemusena sündinud ettepanekud, mille sihiks on aidata kaasa kultuurimälestiste hoidmisele ja väärtustamisele ühiskonnas.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kõigis otseselt või kaudselt muinsuskaitsega seotud valdkondades sisse viia teatud muudatused.
Riigikogule esitatud ettepanek puudutas maamaksu soodustuse kehtestamist kõigile kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate kinnisasjade omanikele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole pöörduti muuhulgas ettepanekuga pakkuda mälestiste restaureerimiseks antavatele laenudele riigipoolset garantiid ja toetusskeemide eelistuskriteeriumides kultuurimälestiste restaureerimist sisaldavate projektide ära märkimist.
Kultuuriministeeriumile ja muinsuskaitseametile saadetud ettepanekud käsitlesid kultuurimälestiste nimekirjade, mälestiste tunnuste määramise, toetuste eraldamise, muinsuskaitselise järelevalve ning muinsuskaitseameti töökorraldusega seotud probleeme.
Ülejäänud ettepanekud puudutasid projekteerijate vastutust, kutsestandardeid, ning muinsuskaitse- ja restaureerimisalast haridust ja koolitustegevust Eestis.
Eesti muinsuskaitse ümarlaud ootab riigikogu, ministeeriumide ja muude asutuste ettepanekuid ja nägemusi nimetatud küsimuste lahendamiseks ja pakub oma organisatsiooni osalust tulevaseks koostööks.
Ümarlaud käib koos vähemalt neli korda aastas. Ümarlaua juures töötavad eri valdkondade – kultuurimälestiste nimekirjad, seadusandlus ja selle rakendussätted, omanike teavitamine tema õigustest ja kohustustest – töörühmad.
Ümarlaua töös käsitlemist leidvateks põhidokumentideks on muinsuskaitseseadus, muinsuskaitseameti strateegiline arengukava 2008-2011 ning riigikontrolli 27. juuli 2007. aasta aruanne riigikogule.