Vanglajuhi protsessil meenuvad punakhmeeride õudsed teod

Suurem osa Kambodža punakhmeeride kurikuulsasse Tuol Slengi ehk S-21 vanglasse sattunuist ei saanud ilmselt aru, mille eest. Ega adunud ka, et neid tahetakse arreteerida – nad kutsuti lihtsalt õppima või konsultatsioonidele.

1970ndate teisel poolel Kambodžat valitsenud kommunistlikud punakhmeerid viisid vanglasse S-21 nii mehi, naisi kui lapsi. Kõikvõimalike asjade eest, milleks võisid vabalt olla ka näiteks prillide kandmine või siis kellegi paranoia, mille kohaselt võiks üks või teine persoon olla kommunistlikule režiimile ohtlik.

Uskumatud metsikused

Sissejuhatuseks tehti vangist pilt ja kästi täita paber isikuandmetega. Järgmistel päevadel sai kinnivõetu graafiku järgi korduvalt kõvasti peksa ning üsna vähe süüa ja magada.
Mõned vangid surid piinamise tagajärjel. Mõned tegid enesetapu. Need, kes ülekuulamisele jõudsid, olid nii kurnatud ja omadega sassis, et võtsid omaks kõik, mida nõuti.

Kui kambodžalastel punakhmeere kukutada aidanud Vietnami armee 1979. aasta jaanuaris S-21 jõudis, leidsid nad tosina äsja mõrvatud vangi surnukehad, millest nirisev veri polnud veel kuivanud.

Elusana pääses sellest jubeduste poolest mitukümmend aastat varem tegutsenud Vene vangi- ja Saksa koonduslaagritele edukalt konkurentsi pakkunud kinnipidamiskohast teadaolevalt vaid seitse inimest.

Üks sellest käputäiest, kes Tuol Slengi üle elas, on praeguseks 77-aastane Chum Mey. Tema osaleb ka tunnistajana eile Pnom Penhis alanud kohtuprotsessil kurikuulsa vangla kunagise juhi Duchi, kodanikunimega Kaing Guek Eavi üle.

66-aastast Duchi süüdistatakse vähemalt 15 000 vangi piinamise ja tapmise isiklikus juhendamises. See kohtuprotsess on kambodžalaste jaoks esimene võimalus näha õigusemõistmist punakhmeeride 30 aastat tagasi lõppenud võimuperioodil toime pandud kuritegude üle.

Eile ametlikult alanud istung pani sissejuhatuseks paika vaid formaalsused. Täiel rinnal läheb õigusemõistmine lahti tuleval kuul. Sellegipoolest lookles enne selle algust Pnom Penhis kohtu ukse taga siiski sadadest inimestest järjekord.

«Nad piinasid mind kolm kuud,» vahendas Chum Mey mälestusi eilne ajaleht The New York Times. «Nad peksid mind. Nad tirisid küljest mu varbaküüned. Nad andsid mulle kõrva elektrišokke – kup, kup, kup, see kõlas nagu masin minu peas – ning mu silmad põlesid, nagu olnuks neis tuli.»

Kauaoodatud protsess

«Ma tahan püsida elus, et anda tõendeid,» ütles Chum Mey. «Sest ma elasin üle puna-
khmeerid ning kui ma suren enne kohtuistungi algust, siis mis mõtet oli minu ellujäämisel?» Novembris toimunud eelistungil kartis ta ikka veel Duchile isegi otsa vaadata.

Juba üheksa aastat vangistuses kohut oodanud Duch võib maksimaalselt saada eluaegse vanglakaristuse. Lisaks temale ootab uudistevõrgu BBC andmeil kohut veel neli kunagist punakhmeeride juhti. BBC teatel on endisest matemaatikaõpetajast Duchi puhul ebatavaline fakt, et ta on avaldanud oma tegude pärast kahetsust ja palunud ohvritelt andestust.

Punakhmeerid

•    Punased khmeerid on kommunistlik liikumine, mis valitses Kambodžat aastatel 1975–1979. Pärast seda kui Vietnami toetatud väed nad võimult kukutasid, säilitas see organisatsioon 1998. aastani mõningad tugipunktid.
•    Nende vähem kui nelja-aastase võimuperioodi jooksul leidis otsa iga viies Kambodža elanik. Sajad tuhanded mehed, naised ja lapsed hukati, rohkem kui miljon suri nälga, ületöötamisse ning ravimata või valesti ravitud haigustesse.
•    Et muuta riik klassideta agraar-utoopiaks, kolisid punased khmeerid kõik linnaelanikud maale, sundisid kogu rahvast riietuma ühesugustesse puuvillapidžaamadesse ja elama põllumajanduskommuunides.
•    Punakhmeerid panid kinni vabrikud, haiglad ja koolid, võtsid ära eraomandi, keelasid kõik religioonid ning tühistasid panganduse ja raha.
•    Surmanuhtlusega karistatavateks süütegudeks olid nii metsamarjade ja -viljade korjamine, intellektuaal olemine kui ka prillide kandmine.
•    Punaste Khmeeride juht Pol Poth suri vaba mehena 1998. aastal.
Allikas: PM