Parlamendierakondade poliitikud on eri meelt Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi ettepanekus muuta põhiseadust ning ühitada tulevikus riigikogu valimised kohalike ja Euroopa Parlamendi valimised presidendivalimistega.
Parlamendipoliitikud on valimiste ühitamises eri meelt
25. veebruar 2009, 19:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Opositsioonilise Rahvaliidu esimees Karel Rüütli hindas valimissüsteemi järjekordset muutmist põhjendamatuks ning märkis, et iga idee tekkides ei saa minna kohe põhiseaduse kallale. Selle asemel tuleks tema sõnul seada valimiskulutustele ülempiir, millele lisaks pooldab Rahvaliit ka poliitilise välireklaami keelamist ja eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi ettepanekuid valimiskampaania rahastamise järelevalve tõhustamiseks.
Tema sõnul võib arvata, et Reformierakonna valimisreformi ettepanek oli tingitud partei suurtest valimiskuludest. «Samas pole välistatud, et Reformierakonna tegelik soov on juhtida avalikkuse tähelepanu valitsuse möödalaskmistest kõrvale,» ütles Rüütli BNSile.
Opositsioonilisse Keskerakonda kuuluv põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp märkis, et teda ei üllata, et Ansipile taolised mõtted meeldivad, küll aga ei saa ta Eesti demokraatia tervise seisukohalt sellist mugavusnihutamist toetada.
«Parteidele tasub ikka meelde tuletada, et Eestis kehtib võimude lahusus ning kõik need institutsioonid, kuhu kedagi valitakse, toimetavad oma valimistsüklis ja pälvivad oma usalduse neis tehtust või tegematajätmistest,» ütles ta.
Tema sõnul ei korraldata valimisi mitte lähtuvalt valitavate mugavusest, vaid selles protsessis on tähtsad valijad, kellele on valimised praktiliselt ainus võimalus teostada oma usaldushääletust. «Seega miks peaks võtma või vähendama kõrgema võimu võimalusi teostada järjepidevalt oma poliitilise vastutuse järelevalvet, jääb mõistmatuks,» lisas Sepp.
Ettepanekusse suhtus tõrjuvalt ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul on tegu üsna vana ettepanekuga, mida võib küll arutada, kuid mil pole erilist efekti. Tema sõnul kaotab valimiste ühitamine kohe mõtte näiteks juhul, kui riigikogu koosseisu volitused lõppevad enne nelja aasta möödumist.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimehe Urmas Reinsalu hinnangul peaksid parteid valimisreformi ettepanekut aga kindlasti kaaluma. Samas oli ta skeptiline võimaliku põhiseaduse muudatuse kiirkorras vastuvõtmise suhtes, mis eeldab riigikogus suurt üksmeelt ehk vähemalt neljaviiendikulist häälteenamust.
Tema sõnul on üks võimalus ettepanekut arutada riigikogu töökorralduse töörühmas, kus tuleks lisaks erakondade seisukohtade kuulamisele arvamust küsida ka politoloogidelt ja juristidelt.
Kaalumist väärivaks pidas ideed ka reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, kelle sõnul annaksid harvemini toimuvad valimised nii korralduslikult poolelt kui erakondade kampaaniatelt olulist majanduslikku kokkuhoidu.
«Teisalt võivad kriitikud öelda, et reformiga kaob iga konkreetse valimise iseseisvus ja näiteks kohalike ja riigikogu valimiste ühitamisel võib tähelepanu iga valla või linna probleemidelt riigi üldistele probleemidele ära kaduda,» lausus ta ja lisas, et veidi keerukamaks võib osutuda ka Euroopa Parlamendi ja presidendivalimiste ühendamine, kuna need on niivõrd eritasandilised.
Opositsiooniliste roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul ei näe rohelised ettepanekus midagi problemaatilist ja pigem on erakond valimiste ühitamist toetanud.
Samas pidas ta hämmastavaks valimisreformi ideega väljatuleku aega. «Eesti probleem ei ole praegu mitte see, millal valimised toimuvad, probleem on see, et meil pole majanduse edendamise plaani ja on ainult kärped, mis viivad järgmiste kärbeteni. Ühel ajal korraldatavad valimised edendavad majandust sama vähe kui valimised, mis toimuvad eri aegadel,» ütles Strandberg BNSile.
Ansip tegi esmaspäeval Tartus peetud Eesti aastapäeva kõnes ettepaneku sätestada põhiseaduses, et edaspidi toimuvad riigikogu ja kohalike volikogude valimised iga nelja aasta tagant märtsi esimesel pühapäeval ning presidendi- ja Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta tagant juunis.
Valitsusjuhi hinnangul peaksid parlamendipoliitikud põhiseadust muutma kiiresti ning valimisreform võiks jõustuda juba järgmisest aastast.