Kui ma esimest korda kuulsin, kes ta on ja mida teinud, siis ma ei uskunud, et selliseid inimesi päriselt ka leidub. Ta on geenius, kes ei pea kogu aeg oma paremust välja näitama. Ta ei vaata sind põlglikult, kui sulle kohe meelde ei tule, kui palju on 8 x 6.
Sellise kommentaariga on keegi Anni iseloomustanud netikommuunis Orkut Kadi Liis Saart, 16-aastast Tallinna tüdrukut, kes möödunud aastal rabas tervet riiki oma mõistusvastasena näiva oskusega arvutada paari sekundi jooksul peast, kui palju on 779 korda
34 978 – ja nii mõnikümmend korda järjest.
Ent me ei räägi siinkohal taas pranglimisest ehk arvutipõhisest peastarvutamisest, millega Kadi Liis mullu saates «Talendijaht» puhta töö tegi. Ja me ei räägi ka sellest, mida teeb piiga oma 100 000-kroonise auhinnarahaga, millele ta seda kulutanud on jne. Teeb, mis teeb!
Korraga kahes koolis. Leppisime Kadi Liisiga kärmelt kokku, et räägime hoopis lihtsamatest asjadest. «Oh, jumal tänatud!» naeratas tüdruk, kes on pärast triumfi «Talendijahis» pidanud vastama küsimusele, mil moel ta «seda» teeb, umbes 3874 korda.
Tõsi, vestluse ajal pidin ka mina, tihti kohvi kurku tõmmates, küsima Kadi Liisilt sedasama veel 28 korda, sest teismeeas neiule nii lihtsana näivad asjad ei pruugi teistele alati olla eriti lihtsalt mõistetavad. Kuid alustame!
Kadi Liis käib korraga kahes koolis, Tallinna Inglise kolledžis ja Tallinna reaalkoolis. Nimelt otsustas tüdruk mullu pärast kolledžis põhikooli lõpetamist, et talle jääb seal pakutavatest reaalainetest veidi väheks. Rääkis õpetajatega, suhtles haridusametiga, veenis reaalkooli – ja nii ongi tal nüüd 120 klassikaaslast.
Et kuidas see võimalik on? Väga lihtsalt! Kadi Liisile on seatud tunniplaanid sedasi, et Inglise kolledžis õpib ta süvendatult humanitaar- ja reaalkoolis reaalaineid. Et neiul ükski aine vahele ei jääks, jookseb ta mõnel päeval mitu korda kahe kooli vahel edasi-tagasi ja õpib kokku neljas klassis korraga ehk mõlema kooli mõlemas paralleelis! Õnneks on hooned lähestikku, vaid paarsada meetrit lipata.
«See ei ole absoluutselt keeruline!» teatab tüdruk. Ja lisab, et tahab lihtsalt saada parimat haridust. Et tunnid oleks huvitavad. Et igav ei hakkaks.
Kehalise asemel tennis. Õnneks pole Kadi Liisil kohustust kõikides tundides viibida, ta teeb ainult sessi lõpus nõutava arvestuse. Näiteks kehalises kasvatuses. Nojah, kui piiga on 16-kordne Eesti noortemeister tennises, siis vist pole põhjust kahelda tema tippvormis.
Nii käibki viimased kaks aastat kuni 16-aastaste neidude seas Eesti parimaks tunnistatud Kadi Liis kehalise asemel iga jumala päev, vahel isegi kaks korda päevas, trennis.
Koju pääseb alles kell seitse õhtul. «Keegi pole mind millekski kohustanud, keegi ei sunni mind tagant – ma olen ise selle valiku teinud,» kinnitab mais 17. sünnipäeva tähistav tüdruk.
Ehe näide selle kohta, kui tubli Kadi Liis on, pärineb mullukevadiselt füüsikaolümpiaadilt Tartus, kus ta sai üleriigilises arvestuses teise koha. Samal ajal toimus ka astronoomiaolümpiaad, tüdruk läks päevagi seda ainet õppimata lihtsalt proovima. Ja tuli kogu Eesti arvestuses kolmandaks.
Tegelikult pole mõtet siinkohal loetleda, kui tubli on Kadi Liis olnud reaalainete olümpiaadidel nii kodu- kui ka välismaal. Või mainida, et ta on neli korda tulnud pranglimise maailmameistriks. Või et ta kuulub tagatipuks veel Eesti paremikku sudoku lahendamises, rääkimata ilu- ja rühmvõimlemisest. Ja on võitnud õige mitu tenniseturniiri.
Piisab, kui teha lahti veebientsüklopeedia Vikipeedia, kus 16-aastase piiga kohta on kõik väga täpselt kirjas. Kokku kuuel leheküljel!
Puhkus krimkadega. Kadi Liis ei vaeva veel oma pead mõttega, mis temast tulevikus saab. Keskkooli lõpuni on aega veel kaks aastat. «Eks siis paistab,» lausub 10. klassi õpilane, kes tippvormi hoidmiseks lahendab Tartu Ülikooli 1. ja 2. kursuse matemaatikaülesandeid.
Kõige imelisem Kadi Liisi juures on aga see, et ta näib olevat täiesti tavaline tüdruk. Kuulab Smilersit ja Rihannat, käib Inese kontserdil, korra kuus teatris ja kinos, tšätib MSNis, suhtleb sõpradega, loeb Kroonikat, armastab telerist vaadata mälumänge ja krimiseriaale «Ohtlik lend» ja «Kelgukoerad» ning neelab üha uusi kriminulle.