Eriolukorras kaitseväe kasutamise otsustamine läheb valitsuse pädevusse

Valitsus arutab homme eelnõd, millega erakorralise seisukorra puhul kaitseväe ja kaitseliidu kasutamise otsustamine läheb presidendilt ülevalitsusele.

Eelnõu laiendab erakorralise seisukorra väljakuulutamise aluseid. Eriolukorra väljakuulutamise aluseks on eelnõu järgi muuhulgas korratuse erakordne pikaajalisus ja ulatus, mis tingib olukorra kontrollimiseks eriliste vahendite kasutuselevõtmise vältimatu vajaduse.

Lisaks on uuenduseks asjaolu, et arvestades erakorralise seisukorra ajal kehtivat kiirendatud menetlusaja nõuet, ei kohaldata sel ajal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud mitme kriminaalasja üheaegse kohtuliku arutamise keeldu.

Uus kord näeb ette olukorrapõhiste asutusteüleste hädaolukorra lahendamise plaanide ja riskianalüüside koostamise. Eelnõuga ühendatakse hädaolukorraks valmisoleku seadus ning eriolukorra seadus.

Eelnõuga muudetakse ka kriisikomisjonide süsteemi - maakondade kriisikomisjonide asemele moodustatakse kohalike päästeasutuste tegevuspiirkonnas tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid.

Senisest selgemalt määratletakse ka kriisikomisjonide roll ning korrastatakse kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimisalaseid ülesandeid.

Samuti täiendatakse ning süstematiseeritakse eelnõu järgi elutähtsate teenuste toimimise korraldust. Selleks sätestatakse selgelt teenuse osutaja ja teenuse korraldaja mõisted ning nende kohustused teenuste toimimise tagamisel.

Nii on võimalik tagada eelnõu praktiline rakendamine ning reaalne väljund elanikkonna turvalisuse tagamisel ning kaitsel, teatab valitsus.