Pronksööde seadus naasis märksa karmimas kuues

Tsensuur, komandanditund, kaitseväe toomine tänavatele, inimeste kohtuta kinnipidamine kuni 15 päevaks – kõik see võib muutuda justiitsministeeriumi ettepanekul seaduseks võimalike tulevaste rahutuste mahasurumiseks.

Politseile anti pronksöö kogemuste põhjal volitusi juurde juba eelmise aasta juunis vastu võetud politseiseaduse muutmise paketiga.

Praegu seisab riigikogus korrakaitseseaduse eelnõu, millega justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl soovisid seadustada võimaluse tuua korra kaitsmiseks tänavatele ka kaitsevägi.

See seadus toppab endiselt riigikogu õiguskomisjonis, sest selle esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul esitati eelnõu väga toorena ja see ei vastanud põhiseadusele, mistõttu on õiguskomisjon seda praeguseks arutanud 25 korda ja tööd sellega veel jätkub.

Peamine probleem on, kas põhiseadus järgi tohib riigi ülesandeid üle anda kolmandatele isikutele, ka pole selge, kas põhiseadusega on kooskõlas kaitseväe kaasamine korrakaitsesse, nagu eelnõusse lisatud.

Eelmisel nädalal kiitis valitsus aga heaks ja saatis riigikogule arutamiseks erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille järgi võib vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest põhiseaduslikule korrale tuleneva ohu korral välja kuulutada erakorralise seisukorra.

Seega saaks riigikogu ka pronksöötaoliste massirahutuste korral kuulutada välja erakorralise seisukorra. Valitsus saaks õiguse kehtestada tsensuuri ja komandanditunni, keelata meeleavaldusi, piirata suuresti inimeste põhiõigusi, seega annab seadus valitsusele sisuliselt diktaatorlikud volitused.

Lisaks lihtsustab eelnõu ka kaitseväe tänavatele toomist erakorralise seisukorra ajal, et selle abil rahutusi maha suruda.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul polnud 2007. aasta rahutused siiski nii ulatuslikud, et õigustada erakorralise seisukorra väljakuulutamist.

«Samas – kui peaks korduma midagi sarnast, kuid näiteks üle kogu riigi ja pikema aja vältel, võiks olla tegemist olukorraga, kus põhiseaduslik kord satub ohtu,» lausus Eesmaa. Sel juhul võiks juba erakorralise seisukorra välja kuulutada.

Raske on aga täpsustada, kui ohtlikud peavad rahutused ikkagi olema, et vastata erakorralise seisukorra määratlusele, sest seaduses seda ära ei defineerita, vaid jäetakse otsustajatele üsna suur otsustusvabadus.

Eesmaa sõnul on tegemist nõndanimetatud määratlemata õigusmõistega, kus ei ole võimalik öelda, et vägivaldsed korratused peaksid kestma nädala või kaks või neis peaks osalema  arv inimesi.

«See on faktilise olukorra hindamise küsimus, kas korratused on nii pikaajalised ja massilised, et kujutavad endast ohtu põhiseaduslikule korrale,» lausus ta.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet toetas ideed, et pronksöötaoliste kriiside lahendamiseks tuleb anda õiguskaitseorganitele seadustega sobivad vahendid, ning ka kaitseväge peaks tema hinnangul olema võimalik korrakaitsel kasutada.

Küll tundis ta aga muret seepärast, et massiline rahutus on kehvalt defineeritud, see peaks tema sõnul olema palju täpsemalt määratletud.