Meedikute nõuded: viiendiku võrra väiksem töökoormus ja valitsuse pakutust suurem palgatõus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arstide ja haiglate esindajate läbirääkimistel otsustati kella 15.50ks, et neljapäeval kell 8 toimuvale haigekassa nõukogule esitatakse kaks ettepanekut, mis puudutavad meditsiinitöötajate töökoormuste piiramist ja minimaalset tunnitasu.

Miinimumtunnitasude tõstmiseks käidi välja ettepanek võtta haigekassa jaotamata tulemist 2013. aastal kasutusele seadusega maksimaalselt lubatud osa ja tõsta hooldajate miinimumpalka haigekassa hinnakirjas 23 protsenti, õdedel 17,5 protsenti ja arstidel 11 protsenti.

Teise ettepaneku kohaselt suurendataks ambulatoorses esmases visiidis arsti ja õe tööaega 20 protsendi võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta suurendada arsti ja õe arvestuslikku tööaega 16 protsendi võrra. See vähendab töö intensiivsust ja võimaldab tegelda iga patsiendiga kauem ja põhjalikumalt.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa sõnul annab esmase visiidi aja pikendamine arstile ja õele rohkem aega patsiendiga tegeleda ja seega ka töö intensiivsus ei ole nii suur, kuna patsiente käib päevas vähem.

Homme haigekassas arutlusele tulev miinimumtasude tõstmise ettepanek on Rehemaa sõnul tehtud võttes arvesse seaduses lubatud määra, mida haigekassa saab võtta kasutusele jaotamata tulemist.

Ta oli seisukohal, et tänaste ettepanekute osas saab haigekassa nõukogu langetada otsuseid. «Kellegi käest ei pea raha ära võtma, see tuleb kassa jaotamata kasumist ja seadusega lubatud piires,» ütles Rehemaa.

Rehemaa märkis, et palju teemasid, mis puudutavad kollektiivlepingut, jäi täna veel lõpuni arutamata.

Residentide töötasu osas lisas ta, et minister on andnud oma põhimõttelise nõusoleku residentide töötasu suurendamiseks. Arstide liidu nõudmine on, et see hakkas kehtima järgmisest aastast.

Ta märkis, et haigekassa nõukogu positiivne otsus on esimene samm streigi lõpetamisel, kui seda aga ei tule, on vaja läbi mõelda edasine.

Haiglate liidu tegevjuht Urmas Sule ütles, et tänastel läbirääkimistel tehti suuri edasiminekuid. «On olemas parim võimalik teadmine selleks, et haigekassa nõukogul oleks võimalik palga ja töökoormuste teemat ammendavalt käsitleda. Võimalused argumenteeritud otsuste langetamiseks on head,» ütles Sule.

Läbirääkijad rõhutasid, et tegemist on kompromissettepanekutega, mis on tunduvalt väiksemad algsetest nõudmistest. Rahaline kate on olemas haigekassa jaotamata kasumis, see täpsustati  eelmises läbirääkimiste voorus sotsiaalministri (ja haigekassa nõukogu esimehe) osavõtul, seega ei ole tervishoiutöötajatega kokkuleppe sõlmimiseks vaja kelleltki raha ära võtta, leidsid nad.

Sotsiaalminister andis põhimõttelise nõusoleku, et kollektiivlepingu tingimusi laiendatakse ka kiirabitöötajatele ja teistele tervishoiutöötajatele, kelle rahastamine toimub otse riigieelarvest. Samuti lubas minister, et arst-residentidele hakatakse palka maksma 40 tunni eest nädalas.

Nüüd sõltub kokkuleppe sõlmimine ja streigi lõpetamine haigekassa ja riigi otsustest.

Haigekassa jaotamata tulem 163 miljonit eurot, millest seaduse järgi võiks kasutada raskel ajal 49-58 miljonit eurot aastas.  

Tagasi üles