Pevkur: nende nõudmiste pealt on streigi lõppu keeruline ennustada

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tõdes, et ei näe, kust leida nii palju raha, mida nõuaks arstide ja tervishoiutöötajate nõudmiste rahuldamine, seetõttu ei osanud ta ka arstide streigi lõppu ennustada.

«Kohvipaksu või klaasmuna pealt ennustamine pole väga viljakas,» vastas sotsiaalminister riigikogu infotunnis Priit Toobali (Keskerakond) küsimusele, kui kaua tema hinnangul streik veel kestab.

«Seis läbirääkimistel on selles mõttes keeruline, et eile õhtul kell 7 saatsid arstide ja [tervishoiutöötajate] kutseliidu esindajad oma nõudmised konkreetsete protsentidega. Mina praegu vähemalt nende nõudmiste pinnalt ei saa küll olla veendunud, et maksumaksja nii palju lisaraha kuskilt leida võiks,» sõnas Pevkur.

«Nii et väga keeruline on ennustada, kui kaua streik kestab,» tõdes ta.

Pevkur kordas riigikogus kõneldes, et järgmisel aastal on tervishoius lisaraha 55 miljonit eurot, millest 20 miljonit läheb sundkuludeks ja 35 miljoni euro ulatuses saab teha otsuseid personalikulude, järjekordade lühendamise või millegi muu suurendamise üle.

«55 miljonit lisaraha on väga suur summa. Mina usun, et nendes piirides tegelikult oleks võimalik ka mõistlikke kokkuleppeid saavutada,» lausus Pevkur.

«Kui me nendest piiridest üle läheme, siis me peame ka selgelt ütlema siin saalis riigieelarvet muutes, kust rea pealt me ära võtame - kas kultuuri rea pealt, hariduse rea pealt, kaitse rea pealt. Kust me ära võtame?» küsis minister.

«Kui ma võtan üleeilsed läbirääkimised, siis Arstide liidu ja kutseliidu poolt väljakäidud nõudmine, et jaotamata kasum tuleks võtta kasutusele maksimaalses ulatuses, siis see tähendaks kogu riigieelarvele ca miinus 25 miljonit eurot. Kui te näitate näpuga, et kelle pealt see 25 miljonit sellest ühisest riigitulust ära võtta, siis on võimalik selline otsus teha,» selgitas Pevkur.

Minister kutsus nõudjad ka üles olema realistid. «Kui räägitakse arsti tööajakoormuse vähendamisest, siis tuleb sinna teisele poole öelda ka seda, et patsiendile läheb järjekord pikemaks. Siin haigekassa nõukogu nii lastekaitse kui pensionäride esindajatega on selgelt öelnud, et järjekorrad ei saa pikeneda,» tõi ta teise näite, miks läbirääkimised nii aeglaselt edenevad.

Tagasi üles