Pressinõukogu laiendab lähisuhtevägivalla teemalise kaebuse tõttu oma 2002. aastast kehtivat statuuti.
Lähisuhtevägivalla teema muudab pressinõukogu statuuti
29. märts 2009, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähisuhtevägivallaga tegelevate organisatsioonide kaebus mullu novembris oli ajendiks, et pressinõukogu otsustas oma pädevust laiendada,» ütles pressinõukogu esimees ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli.
Seni kehtiv statuut lubab pressinõukogu poole pöörduda vaid inimesel või asutusel, kellel on kaebus tema kohta ilmunud materjalide peale.
«Ajad muutuvad ning kodanikuühiskonna arenedes tuleb anda organisatsioonidele oma tegevusvaldkonna piires võimalus pressinõukogusse pöördumiseks,» märkis Kopli.
Kopli kinnitusel peaks selle võimaluse laienemine andma kodanikuühiskonnale juurde enesekindlust. Samuti leidsid pressinõukogu liikmed, et sarnaseid kaebusi võib tulla tulevikus rohkemgi.
Pressinõukogu esimehe sõnul on statuudi muutmises põhimõtteliselt kokku lepitud ning muudatuse kinnitab ajalehtede liidu nõukogu ning seejärel on võimalik ka seni ootel olevat kaebust menetleda.
Statuudi vastavat punkti täiendatakse järgmises sõnastuses: «Samuti võivad pressinõukogusse pöörduda organisatsioonid kaebustega niisuguste materjalide avaldamise korral, mis on otseselt seotud nende tegevusvaldkonnaga. Sellisel juhul on pressinõukogul õigus otsustada, kas kaebus võetakse menetlusse.»
Kopli sõnul jäävad kõige tähtsamaks siiski isiku huvid ning igal konkreetsel juhul tuleb organisatsioonil esitada koos kaebusega ka selle inimese nõusolek, keda artikkel konkreetselt puudutab ning kelle huvide kaitseks organisatsioon kaebuse esitab.
«Kui inimene oma nõusolekut ei anna, siis kaebust arutatakse kas anonüümselt või see lükatakse tagasi,» ütles Kopli.
Pressinõukogu statuudi muutus on ajendatud lähisuhtevägivallaga tegelevate organisatsioonide kaebusest mullu novembris Postimehes avaldatud artiklitele «Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine» ja «Kadi kasutas teda jõhkralt ära!».
Kaebajate arvates käsitletakse artiklites naistevastast vägivalda väga stereotüüpselt ning mõlemas artiklis on kirjutatud mõrvast moel, mis on rikkunud avalikkuse õigust saada tõest ja igakülgset teavet.
«Lisaks kirjutati tragöödiast toonil, mis on sobimatu ja solvav,» märgivad kaebuse esitajad. Kaebajad ei ole ka rahul, et koheselt avaldati ohvri täisnimi, pildid ja hulga eraelulisi detaile.