Reformierakond panustas Ojulandile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland on võtnud sihiks töö rahvusparlamendis Euroopa oma vastu vahetada.
Kristiina Ojuland on võtnud sihiks töö rahvusparlamendis Euroopa oma vastu vahetada. Foto: Toomas Huik

Tuntud euroskeptik Igor Gräzin saab europarlamendi saadikuks, kui Reformierakonnal õnnestub saada valimistel kaks kohta, ka oravate esinumber Kristiina Ojuland suhtub Brüsseli volituste laiendamisse pigem kahtlevalt.



Eile toimunud Reformierakonna sisevalimistel valiti Ojulandi järel teiseks numbriks küll välisminister Urmas Paet, kuid tema tunnistab juba praegu, et valituks saades Brüsselisse tööle ei lähe.

Paet selgitas, et europarlamendi liikmed ei tegutse üksi, vaid meeskonnana, mille liikmed on ka Eestis. Tema jätkab seetõttu tööd Eestis ja on osa kodumaal eurosaadikuid toetavast meeskonnast.

Kui aga Reformierakonnal õnnestub saada valimistel kaks kohta, siis Paeti loobumise järel lähebki Brüsselisse Gräzin, sest valimistel on suletud nimekirjad ja valituks saavad nimekirja esinumbrid hoolimata isiklikult saadud häälte arvust.

Gräzin on tuntuks saanud Euroopa Liidu suhtes kriitiliste seisukohtadega, ent ka Ojuland rõhutab pigem vajadust säilitada meie võimalust kaitsta vajadusel teiste kulul oma õigusi, vajadusel ka vetoõigust kasutades.

«Me ei saa üle sellest, et eri riikidel on erinevad välispoliitilised huvid ja ma ei kujuta ette, et selle jõuga muutmine tooks positiivseid lahendusi,» lausus Ojuland.

Ta tõi näiteks Iraagi sõjale eelnenud kriisi, kui Euroopa riigid olid ühise seisukoha puudumise tõttu omavahel tõsiselt tülis. Ojuland leidis, et Iraagi sõja toetamise otsustamine enamushääletuse teel oleks tüli pigem veel suuremaks puhunud.

Eesti pole viieaastase Euroopa Liitu kuulumise aja jooksul kordagi oma vetoõigust kasutanud ega sellega isegi ähvardanud, ent Ojulandi sõnul tuleks sellest hoolimata seda võimalust hoida.

IRLi valimisnimekirja esinumber, ka praeguse europarlamendi koosseisu liige Tunne Kelam lausus, et euroskeptiliste poliitikute Brüsselisse saatmisega teeb Reformierakond oma elu Euroopa parlamendis keerulisemaks. «Euroskeptikud on marginaalne rühmitus, neid ei võeta tõsiselt,» lausus Kelam.

Euroopa ühtsed poliitikad, nagu ühtne välispoliitika või energiapoliitika, on ka meie rahvuslikes huvides ja neid saab Kelami sõnul ellu viia aga vaid koostöö tihendamisega.

Euroopa Liidus on praegu suund ühehäälse otsustetegemise kaotamise suunas ja Kelam lausus, et põhimõtteliselt on see suund õige, kuigi iga kord tuleb hoolikalt kaaluda, kas enamushääletusele üleminek on õigustatud.

Kelam lausus, et päris kindlasti pole õigustatud, kui üks riik, nagu Iirimaa, saab oma siseriikliku referendumiga takistada teistel riikidel Lissaboni lepingu ellurakendamist.

Kuigi Ojuland on vastu Euroopa Liidu volituste suurendamisele, rõhutas ta vajadust vältida liiga isekalt oma huvidest mõtlemist. «Euroopa Parlament on valitud kogu Euroopa huvide kaitseks, seetõttu tuleb vaadata natuke laiemalt kui oma mätta otsast,» lausus Ojuland.

Europarlamendi valimised

•    Valimised Euroopa Parlamenti toimuvad 7. juunil. Eesti saab kuus kohta, valimistel kasutatakse suletud nimekirjade põhimõtet ehk valituks saavad nimekirjade esinumbrid hoolimata isiklikult saadud häälte arvule.
•    Reformierakond pani eile paika oma valimisnimekirja. Esinumber on riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland, järgnevad välisminister Urmas Paet (valituks saamise korral ei lähe Brüsselisse), riigikogu liikmed Igor Gräzin, Silver Meikar, Raivo Järvi, Mati Raidma, kultuuriminister Laine Jänes, riigikogu liige Hannes Astok, Kuressaare linnapea Urve Tiidus, riigikogu liige Tõnis Kõiv, justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja Kalev Kallemets.
•    IRLi esinumber valimistel on europarlamendi saadik Tunne Kelam, sotsiaaldemokraatidel rahandusminister Ivari Padar, Keskerakonnal Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Rahvaliidul ettevõtja Anto Liivat ja rohelistel erakonna juht Marek Strandberg.

Tagasi üles