Kas siis õiguskantsler eelistab ettevõtjate vabadust rahva tervisele? Vastus on, et ei eelista. Vaidlustatud piirangud on kivistanud olukorra, kus osa ravimimüüjaid saab ettevõtlusvabadust täiel rinnal nautida, samas kui teised on jäetud ravimituru ukse taha.
Nii jaguneb suurte käivetega ravimiäri kitsa ringi ettevõtjate vahel, kellel puudub huvi panustada isegi apteekides müüdavate ravimite valikusse, rääkimata kogu Eestit katva apteegivõrgu arendamisest. Seetõttu ei taga nn turuluku sätted ravimite kättesaadavust ega rahvatervist laiemalt, vaid on hakanud oma üllastele eesmärkidele vastu töötama. Piirangu mõjust arusaamiseks tuleb arvestada Eesti ravimituru eripära, milleks on jae- ja hulgimüügi lahutamatus ja turujõu koondumine paari ettevõtja kätte olukorras, kus ravimite müük väljaspool apteeke on keelatud. Seetõttu pole Eesti ravimiäris jäme ots mitte ravimitootjate või apteekide, vaid hulgimüüjate käes, kes kontrollivad lõviosa apteekidest (suhteliselt sõltumatuid on alla 10%) ja kellega kokkuleppele jõudmata tootja tarbijani ei pääse. Hoolimata kehtivatest juurdehindluse piirmääradest on ravimite hind apteekides kõrge, kuna osa tootjaid ei jõua oma odavamate pakkumistega lettidele. Seega vaidlustatud turulukk mitte lihtsalt ei turva suurte tegijate turuosa, vaid teeb seda rahva tervise hinnaga.
/nginx/o/2012/10/14/1372310t1h73a5.jpg)