Plaadid liikusid käest kätte

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luuletaja ja Bob Dylani fänn Hannes Varblane näitab oma heliplaadikogust biitlite kaheksandat plaati «Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band», mis on ilmunud aastal 1967.
Luuletaja ja Bob Dylani fänn Hannes Varblane näitab oma heliplaadikogust biitlite kaheksandat plaati «Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band», mis on ilmunud aastal 1967. Foto: Margus Ansu

Luuletaja Hannes Varblane kuulis rokkmuusikat esimest korda sügisel 1964, kui ta käis Nõo koolis. Ühe peo ajal paiskus kooli raadioruhvist saali tavatuid rütme ja imelikke helisid. «Ei mina teadnud, et biitlid,» meenutab Varblane oma esseekogumikus «Ilmavallas» (kirjastus Ilmamaa, 2002).

Juba järgmisel aastal tundis ta ennast samasuguses muusikas kodusemalt. Ja kui Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri gümnaasium) sõprusklassiga ühise pralle pidamisel tahtsid linnavurled nõokaid biitlite lauluga «I Wanna Hold Your Hand» laiaks lüüa, «kehitasime vaid ülbelt õlgu. Oli juba muudki kuuldud».

Sealsamas raamatus tunnistab Varblane, et tema jumalaks sai Bob Dylan ja on jäänud selleks tänini. Nii ei olnudki üllatus, et luuletaja võttis eelmisel reedel reporteri ja fotograafi oma kodus Annelinnas vastu mustas T-särgis, mille rinnal on noore Dylani näopilt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles