Eelmise nädala konkurentsitult loetuim kodumaine uudis Postimehe uudisteportaalis oli teade, et maailmakuulsa Anonymouse maski taha varjuvad häkkerid kavatsevad rünnata Eestit. Kuigi kardetud paugu asemel lõppes aktsioon susinaga, tekitas see inimestes palju temaatilisi ja vastakaid mõtteid. Näiteks selle üle, kuivõrd ohtlik saab olla internet või milline peaks nägema välja üks kübermeeleavaldus.
Tellijale
Alo Raun: anonüümne terroriavaldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnekas on kasvõi fakt ise, et täiesti tundmatu inimene saab nii vabalt üht riiki ähvardada ja hetkega oma sõnumile sel määral tähelepanu. Arvestagem, et see alaealine Väike-Maarja kandi noormees (koos paari kaaslasega) ei piirdunud ainult sõnadega ning kuulsa «kaubamärgi» kasutamisega. Mõned olulised veebiküljed olid nende tegevuse tõttu reaalselt ajutiselt maas. Just see ongi muljetavaldav, et tühisena esitletav võimuvastane suutis tegelikult niigi palju saavutada.