/nginx/o/2009/03/31/156517t1hc9ec.jpg)
Sotsiaalministeeriumis valminud analüüs näitas, et riigi perepoliitika keskendub lapse sünnile ning on suuresti ema ja lapse keskne.
Eesti perepoliitika on ema ja lapse keskne
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
31. märts 2009, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiklike perepoliitilise meetmete analüüs näitas, et praegune riiklik perepoliitika on suunatud valdavalt lapse sünnile ja väikelapseeale ning see on ema ja lapse keskne, selgitas Piia Tammpuu sotsiaalministeeriumist tänasel pressikonverentsil.
Tema sõnul toetab riik peresid peamiselt rahaliselt, makstes erinevaid toetusi ja hüvitisi ning tehes maksusoodustusi.
Tammpuu tõdes, et lapse vanusega kasvavad talle tehtavad kulutused ning suureneb ka vaesusrisk. Ta lisas, et samas on peretoetuste suurused ajas muutumatud ega sõltu lapse vanusest.
Ametniku sõnul tuleb Eestis ema ja lapse vajaduste kõrval pöörata enam tähelepanu isade rollile laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning isade rolli tuleks märksa enam tähtsustada.
«Samas on Eesti ühiskonnas levinud arusaam, et ema on see, kes on lapse jaoks parim, ja naised on õnnelikud siis, kui nad pühendavad end perele ja kodule. Isa põhiroll on tagada pere majanduslik toimetulek,» tõdes ta.
Sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul peab iga isa peab selgelt mõistma vajadust olla perega koos ning perega oma töid ja tegemisi rohkem ühitada.