Sillamäe tüdruk hoolitseb kodutute eest

Tartu asutuse Varjupaik sotsiaaltöötaja Katrin Kotšergina kliendid on üsna tavalised inimesed. «Ühel raskel hetkel ei ole nende elus lihtsalt olnud piisavalt palju toetavaid inimesi ning nii võibki juhtuda, et pind jalge alt kaob,» arvab Katrin Kotšergina. Tema usub, et paljusid neist saab ta aidata, samas on tema meelest oluline, et ka inimene ise peab soovima muutuda. Foto: Margus Ansu

Varjupaiga sotsiaaltöötajal Katrin Kotšerginal on kummikindad käes ja ta peseb üht määrdunud kapipealset. Parasjagu on ta seltsiks ühele oma tööharjutusprogrammis osalevale kliendile, mehele, kes küürib aknaklaase.

Töö edeneb jõudsalt. Toas on selgelt näha piir, kust on koristatud ja kust veel mitte. Koridori peal redutavad kaks, sellesama üsna käest ära lastud eluruumi ajutist elanikku.

Sagris peaga mehed hoiavad koridorinurgas omaette ja püüavad mitte jalgu jääda. Nende kehahoiak räägib selget keelt, et miski vägi ei sunni neid oma toa suurpuhastuses kaasa lööma.