Kahekümne aasta eest olin noor algaja loomaarst ja vististi tol hetkel Eestis ainuke, kes pani koerale tilgutit. Olin sellega nii mõnegi elu juba päästnud, kui kuulsin kolmandate isikute kaudu vana kogenud loomaarsti mürgist märkust: «Keegi peaks sellele Toometile aru pähe panema, et lõpetagu tilgutiga koerte tapmine. See on ju selge, et koerale ei tohi tilgutit panna.»
Loomulikult olin solvunud ja vihane, aga kuidas sa ikka kuulujutuga vaidled. Tagantjärele olen nüüdseks juba manalateele läinud kolleegile isegi tänulik. Mäletan selgesti oma toonast mõtet: «Tiina, olgu see sulle õpetuseks. Tuleb aeg, kui sina oled vana ja kogemustega ning kipud oma kogemusi ülehindama ja noorte kolleegide teadmisi alahindama. Tuleta siis seda lugu meelde.»